igast ruumist sel korrusel. See on täielikult restaureeritud, peegelvõlvlage ääristavad lihtsalt profileeritud karniisid. Samalaadsed karniisid korduvad ka muudes tähtsamates ruumides. Mõisas on ka säilinud palju vanu uksi. Uksed on äärmiselt sarnased hoone üleüldisele arhitektuurile need on kaunistatud geomeetriliste kujunditega. Kõikide uste sarnasus näitab, et see on ühe tisleri töö. Sama tisleri tööks arvatakse olevat ka söögisaali stiilne lambrii, millest on säilinud suur osa. Peale selle on saalis veel üles ehitatud kaks ahju, mis ei ole töökorras. Mõisa ülejäänud ruumid on arhitektuurilt kergemad ja stiilivaesemad, keldrikorrusel asusid teenijatoad. Teisel korrusel asusid põhiliselt lastetoad ja tööruumid. Ruumide paigutust ei saa väga täpselt teada, sest nende asukohad muutusid tihti. Mõisapark, Kõrvalhooned, Kool ning Suguvõsa Saatus
mõjuva siseruumi. Väärikust lisavad paekivist vapp trepiakna kohal, sokkel ja pidulik sissepääs. H. Johansonist mõjutatud ruumiprogramm on kõrgetasemeline; see on esimesi eraldi aula ja võimlaga koolimaju Eestis. Algselt väga detailipeen sisekujundus töötati välja koostöös õpetajatega. Aulat kaunistavad traditsionalistlikud tumedast puidust kassettlagi, lühtrid ja Alar Kotlile omase U-hargi motiiviga madal lambrii. Aastatel 1964-67 valmis basseiniga juurdeehitis (arh O. Metsis), 1982. a. avati peaukse kõrval vilistlase Alar Kotli mälestustahvel (E. ja K. Reitel).18 ,,Rakvere gümnaasium esindas ruumiprogrammilt ja funktsionaalselt skeemilt 1930. aastate keskpaigaks Eestis kõrgeimat taset. RG juures saavutas funktsionalism A.Kotli käes elujõulisuse ja seda mitte üksnes üldises arhitektuurses lahenduses, vaid ka sotsiaalses aspektis, mis tähendab kaasaegse pedagoogika, tervishoiu ja praktilise
Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutpa ja bürgmeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed. Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva alteri stukitöökojast. Urniga ampiirstiilis valge kahhelahi ehitati 1835. 1974 sai hoone uue kivikatuse ning remontiti tprn. 1979 restaureeriti peauks ning 1980 taastati raesaali
on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, reeglina ümber ehitatult. Mõisal on kaunis tiigiga park. Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel loodes asub von Braschide perekonnakalmistu, kuhu suunduva allee lõpust võis leida neorenessanss-stiilis kabeli, millel oli erakordselt kaunis ümarkaarne portaal ja kuni 20. sajandi alguseni ka uhke katus. 1932. aastal võeti vahepeal rüüstatud ja mahajäetud kalmistu 27 Ahja mõisa peahoone esifassaad
Kasutati ka seinamaale ja niššidesse paigutatud skulptuure. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga, mis on hästi jälgitav biidermeieris. Biidermeierlik sisekujundus järgis klassitsismi: seinad värviti heledaks, tihti kasutati tapeeti, millel tagasihoidlik lillmuster. Seinad võisid olla jagatud ka kaheks – alaosa e. lambrii oli oli kaetud heledaks värvitud puupaneeliga, ülevalpool kasutati tapeeti. Seintele armastati riputada väikeseformaadilisi maale, miniatuurseid portreid. Lagi oli valge, keskse valgusti jaoks stukkrosett. Ruumi täiendas ahi. Aknad olid kardinatega, aknalauad võrdlemisi suured. Aknalähedane pind oli valguse tõttu kõige enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid
annaabi.ee 
