Elektromagnetlaine on ristlaine. Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Enamike elektromagnetlaineid inimene ei taju. Inimene tekitab, kasutab sihilikult raadiolained, lambivalgus, infravalgus... Tekib ilma inimese osaluseta ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus... Elektromagnetlained on erinevate sagedustega, moodustub skaala. AITÄH
· Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt: mis ühtedele meelib, on teistele vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks. · Taju sõltub asendist, kaugusets kohast: laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, lähedalt aga suure ja liikuvana; torn võib eemaltpaista ümar, lähedalt aga neljakandiline; aer paistab sirgena kuival maal, murdununa aga pooleldi vees olles; lambivalgus tundub ere pimedas, kahvatu aga päikese käes. Millised need asjad tegelikult on, me ei tea. 5. Iseloomusta stoikute eetikat? Saatusele allumise ja kohuse eetika. Maailma ei saa muuta, tuleb muuta suhtumist maailma. Mis on paratamatu, tuleb muuta enesele meeldivaks. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita nt. Maailmas ei saa olla headust ilma kurjuseta. Kurjus on kui taust, mille najal headus välja paistab. 3
riski tunne ei anna unustada, et vale otsus võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi. Timotheus von Bock, peategelane Jaan Krossi romaanis ,,Keisri hull", liigub ühiskonna vastu ja julgeb tunnistada, et on dissident. Tema vaim ja meel jääb murdmata ning selle kaudu omandab ta elu erilise väärtuse. Kuidas on siis õige elada, kas ratio või emotsioonide ajel? Kas meie eksistents peaks olema kui ere valgussähvatus, supernoova või hämar lambivalgus, mis ei kustu eal? Iga inimene valib oma tee, see teebki elu erakordseks ja ainulaadseks. Eksistentsi saladus peitub selle kiires möödumises. Kui väga me ka ei püüaks elada laitmatult, tulevad vead alati sisse ning meie aeg kulub nende parandamiseks ja heastamiseks. Oma tegusid on vaja läbi mõelda, tarbetuid soove tagasi hoida. Elamises ei ole midagi inimvaimule mõistetamatut, eksisteerin ju mina ja eksisteerib maailm. Üks elu
Näiteks asub Päike meist 150 milnjoni kilomeetri kaugusel ning selle valguse jõudmiseks Maale kulub kaheksa minutit. Valge valgus koosneb mitmetest eri lainepikkusega värvidest. Kuid laserikiir koosneb vaid ühte värvi ja ühe lainepikkusega valgusest. Laserikiire värv sõltub peamiselt aktiivainest, mida laseris kasutatakse. Kui selleks on rubiin, punane kalliskivi, siis on ka kiir punane. Võib siis julgelt öelda, et laserikiir koosneb ühest kindlast värvist, kui tavaline lambivalgus koosneb mitmest värvist. Tavalises valguses ei sasu erinevate valguslainete harjad ühes punktis, lained ei liigu ühte sammu. Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks. Laserikiire
Näiteks asub Päike meist 150 milnjoni kilomeetri kaugusel ning selle valguse jõudmiseks Maale kulub kaheksa minutit. Valge valgus koosneb mitmetest eri lainepikkusega värvidest. Kuid laserikiir koosneb vaid ühte värvi ja ühe lainepikkusega valgusest. Laserikiire värv sõltub peamiselt aktiivainest, mida laseris kasutatakse. Kui selleks on rubiin, punane kalliskivi, siis on ka kiir punane. Võib siis julgelt öelda, et laserikiir koosneb ühest kindlast värvist, kui tavaline lambivalgus koosneb mitmest värvist. Tavalises valguses ei sasu erinevate valguslainete harjad ühes punktis, lained ei liigu ühte sammu. Laseril seevastu asuvad leinete harjad ning põhjad kohakuti, seda nim. koherentsuseks. See muudab laserikiire palju võimsamaks ning võimaldab sellel levida hajumata märksa kaugemale. Mida enam tavalised valguslained allikast eemalduvad, seda rohkem nad hajuvad.(joon.2 ) Seetõttu hajub ka kõige võimsama prozektori valgusvihk lõpuks sootuks
vastikud. Neljas troop: Maailma taju sõltub inimese seisundist. Kui näiteks ahastuses olevale inimesele tundub, et maailm on täiesti inimvaenulik, siis see ei tähenda veel, et maalima ka tegelikult inimvaenulik on. See tähendab, et kui sama inimene on kriisist üle saanud, siis võib talle maailma tunduda hoopis meeldiv. Viies troop: Taju sõltub asendist, kaugusest ja kohast. Näiteks paistab laev kaugelt pisikese ja liikumatuna, kuid lähedalt suure ja liikuvana. Või lambivalgus tundub ere pimedas, kuid kahvatu päiekse käes. Millised need asjad tegelikult on, seda me ei tea. Kuues troop: Meie tajumised sõltuvad paljudest seostest. Näiteks, kui me tuleme päikese käest tuppa, siis tundub toas olevat pime. Värvi ilu sõltub taustast, seega ei saa öelda, et see või teine värv on oma loomuselt ilus. Seitsmes troop: Meie tajumised sõltuvad kogusest. Näiteks vein võib mõjuda karastavalt
annaabi.ee 
