Esimeses maailmasõjas täitsid koerad mitmeid ülesandeid: nad olid kuller-, pääste-, valve- ja patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest. Ka teised riigid peale Saksamaa olid hakanud saksa lambakoeri ulatuslikult kasutama. Sõja ajal levinud vaenulikkus kõige suhtes, mis oli seotud Saksamaaga, põhjustas tõu ümbernimetamise Inglismaal: nimetus "Alsatian" on mõningates paikades püsinud tänaseni. Peale Esimest maailmasõda said saksa lambakoerad väga kuulsaks ja populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tõu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati põhjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti või võeti ära aretusõigus. Aretuskontroll parandas märgatavalt tõu kvaliteeti. Selliste saksa lambakoerte nagu Rin-Tin-Tin ja Strongheart
2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 cm. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Hundid näevad teistest koerlastest paremini. Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg.
patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest. Ka teised riigid peale Saksamaa olid hakanud saksa lambakoeri ulatuslikult kasutama. Sõja ajal levinud vaenulikkus kõige suhtes, mis oli seotud Saksamaaga, põhjustas tõu ümbernimetamise Inglismaal: nimetus "Alsatian" on mõningates paikades püsinud tänaseni. Peale Esimest maailmasõda said saksa lambakoerad väga kuulsaks ja populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tõu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati põhjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti või võeti ära aretusõigus. Aretuskontroll parandas märgatavalt tõu kvaliteeti. Selliste saksa lambakoerte nagu Rin-Tin-Tin ja
läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte ristamist saksa lambakoertega. Kui Teine maailmasõda lõppes, oli akitade hulk drastiliselt vähenenud ja nende seas esines kolm erinevat tüüpi : 1) matagi-akitad, 2) akitad koertevõitlusteks ning 3) lambakoer-akitad. See oli tõu jaoks väga segane aeg.
ja karjana käitumisele, kuid kodustatud koerad hauguvad rohkem kuna neid pannakse ning nad panevad ise end taolistesse konfliktsituatsioonidesse palju tihedamini. Tema leiab, et koerad hauguvad just sisemise konflikti ja karjainstinkti pärast. Samuti ütleb ta, et kodustatud koerad hauguvad teistest loomadest rohkem, kuna nad satuvad konfliktiolukordadesse sagedamini. [2] Kõige rohkem hauguvad karjatõugu koerad nagu collied ja muud lambakoerad, keda kasvatatakse koduses keskkonnas, kellel on pääs siseruumidesse või kes elavad koos teiste koertega. Samuti on suureks faktoriks koera vanus. Mida noorem on koer, seda suurem võimalus on, et ta haugub palju ja väga lärmakalt. [3] Vastupidiselt Kathrynile, arvavad paljud siiski, et koerad kasutavad haukumist, et inimestega suhelda. Mina kaldun ka pigem arvama seda, kuid usun ka, et koerad suhtlevad omavahel sel viisil ning näitavad oma autoriteeti selle tegevusega
lambakoerte töövimeid. Esimeses maailmasjas täitsid koerad mitmeid ülesandeid: nad olid kuller-, pääste-, valve- ja patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest. Ka teised riigid peale Saksamaa olid hakanud saksa lambakoeri ulatuslikult kasutama. Sja ajal levinud vaenulikkus kige suhtes, mis oli seotud Saksamaaga, phjustas tu ümbernimetamise Inglismaal: nimetus "Alsatian" on mningates paikades püsinud tänaseni. Peale Esimest maailmasda said saksa lambakoerad väga kuulsaks ja populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati phjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti vi veti ära aretusigus. Aretuskontroll parandas märgatavalt tu kvaliteeti. Selliste saksa lambakoerte nagu Rin-Tin-Tin ja Strongheart julge
Hambad on tal valged, suured ja tugevad. Pikakarvalistel taksidel on pikk, pehme, läikiv, vastu keha liibuv sirge karv. Karmikarvalistel taksidel on kogu keha, välja arvatud koon, kulmud ja kõrvad, kaetud ühtlase, tiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Siledakarvalistel taksidel on karv lühike, tihe, läikiv, jäigavõitu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha. Teenistuskoerad Kaukaasia lambakoer Kaukaasia lambakoer on üks vanimaid karjakoeratõuge. Kaukaasia lambakoerad on keskmisest suuremad ja suured, tugeva ja tugev-koreda kehaehitustüübiga, loomupärase tigeduse ja usaldamatusega võõraste vastu. Ta luustik on massiivne ja lihastik tugev. Ta karv on sirge ja karm. Ta pea on massiivne, laia ajukoljuga ja suurte sarnaluudega. Kõrvad on tal rippuvad, asetsevad kõrgel ja on kupeeritud. Silmad on tal väikesed, ovaalsed, asetsevad sügaval ja on tumedad. Hambad on tal tugevad, suured, valged ja asetsevad tihedalt üksteise vastas
annaabi.ee 
