Vagadus ja tarkus teoses "Tartuffe" Molier´i "Tartuffe" on hea näide suurepärasest petisest. Kuid kas vagadus ja tarkus päästavad alati tõe väljatulemise eest? Tartuffe oli väga tark petis. Ta suutis panna teisi uskuma valet ja jätta endast mulje, kui kellestki teisest. Tartuffe´i vagurus oli lausa imetlusväärne. Olles nagu hunt lambakarjas, sulandus ta vaikselt perre, mängides sõpra, pöörates tülli pereliikmed ning saades kogu varanduse. Nii pikaajaline tegutsemine nõuab suur kannatust, aga Tartuffe teadis, mis ta sellega võidab. Kuigi Tartuffe oli kaval ja suutis oma tõelist isiksust varjata, oli temast targemaid inimesi, kes teda läbi nägin. Orgoni naine Elmire nägi Tartuffe´i kohe läbi. Ta teadis, et midagi peab ette võtma, et Tartuffe paljastada ja Orgon peab nägema, millise petisega on tegu
nimetab seda erakut ja ekstsentrikut, seda pidurdamatu mõttelennuga meest eelmise sajandi kõige sügavamaks mõtlejaks. (Meos 2000) 2 1. Elulugu Sören Kierkegaard(1813-1855) sündis ja elas peaaegu kogu elu Kopenhaagenis. Ta oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas ning kasvas üles rangelt vanamoelises ja religioosses õhkonnas. Söreni isa Michael Pedersen Kierkegaard kaldus raskemeelsusse, tema hinge koormas süütunne. Nimelt oli ta poisikesena lambakarjas olles neednud jumalat, kes ei tulnud külmetavale ja näljasele lapsele appi. Vanemaks saanud, hakkas Michael kaupmeheks ning saavutas edu. Kogunud Kopenhaagenis suure varanduse, hakkas ta elama kapitali protsentidest. Söreni isa uskus nüüd, et Jumal ikkagi aitas teda inimest, kes oli Jumalat neednud. Sellest siis raskemeelsus, mida ta küll varjata püüdis.(Meos 2000) Söreni isa oli pärast esimese naise surma abiellunud endise teenijatüdrukuga ning
Tappis amatsoonid ja võttis Hippolyte vöö Tõi ära Geryoni kariloomad Hoidis taevast kuni Atlas tõi ära hesperiidide kuldsed õunad, sai pettusega taeva tagasi antud Päästis Thesuse unustuste istmelt ja tõi Kerberose maapinnale Pilet 16 - Trooja sõda, proloog, Parise otsus Riiujumalanna Eris viskas kolme jumalanna, Athena, Hera ja Aprodithe vahele õuna, kus oli kiri ,,kõige kaunimale". Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli. Hera lubas temast teha Euroopa ja Aasia kuninga, Athena lubas tal saada Trooja sõjaväe juhiks, nii et sõjakäigul Kreeka varemeteks muutub, Aprodithe aga lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis viimase ja see oligi sõja põhjus. Pilet 17 - Trooja sõda Maailma ilusaim naine oli Helena. Temast sai Menelaose, Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja
17. Osata lahendada lihtsamaid ülesandeid, näited 12.loengus. (Ahto) Indiaanlaste Hopi hõimu kuulub 6000 inimest. Teadaolevalt 26 neist on fenotüübilt albiinod. Albinism on retsesiivne kahealleelne tunnus. Kui suur % rahvast ei ole albinismi põhjustava alleeli kandjad? Kui suur % kannab mainitud alleeli? Paa = 26/6000 = 0,43% PA = 1-0,066 = 0,934 Kandjad (heterosügoodid): PAa = 2*0,934*0,066 = 12,3% 1000 pealises lambakarjas esineb alleel d sagedusega 0.5. Neile tuuakse juurde 100 lammast teisest populatsioonist, kus alleel d esineb sagedusega 0.25. Milline on alleeli d sagedus peale ühte põlvkonda vaba ristumist? Pisland = Pcont+(Pislandt=0 – Pcont)(1-m)t = 0,25+(0,5-0,25)(1-0,009) 1= 0,498 Juhul kui migratsioon tuleb 0,009, pole kindel, et on õige. - Kas m leidmisel mitte ei tule kasutada suhet uue populatsiooni arvust ehk 100/1100=0,0909 ? Sellisel juhul tuleks d alleeli sageduseks 0,4775.
oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale." Kõik jumalannad tahtsid nüüd õuna endale saada, kuid lõpuks jäi järele ainult kolm võistlejat: Aphrodite, Hera ja Pallas Athena. Nad palusid Zeusi vahekohtunikuks, kui too keeldus. Zeus andis võistlejatele nõu minna Trooja lähedale Ida mäe juurde, kus noor prints Paris (kutsuti ka Alexandroseks) oma isa lambakarja hoidis. Zeus kinnitas jumalannadele, et Paris pidi olema asjatundja iluasjades. Kuigi tegemist oli printsiga, käis Paris lambakarjas, kuna tema isa, kuningas Priamost oli hoiatatud, et Paris toob kunagi maale suure hukatuse. Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. Kui kolm jumalannat Parise ette ilmusid, et prints üllatunud. Ta ei pidanud nende seast valima ilusaimat, vaid ta pidi kaaluma, mida iga võistlejanna talle pakkus ning kõige väärtuslikuma vastu võtma. Hera lubas teha temast Euroopa ja Aasia isanda. Athena lubas panna ta juhtima troojalasi sõjas Kreeka vastu. Aphrodite lubas, et
annaabi.ee 
