suuna kui ka kiiruse osas." Baldwin uuris põhjalikult sotsiaalset pärilikkust, mis tähendab, et lapsed, kes on vaimult veel äärmiselt plastilised, asuvad jäljendama ümbritsevat sotsiaalset keskkonda. Ta isegi uskus, et sotsiaalne pärilikkus võib aja jooksul viia geneetilise pärilikkuseni. Sellest võibki tekkida assotsatsioon Lamarckiga, kes arvas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Baldwin proovis kaitsta end lamarkistlikuks tembeldamise eest, seletades, et lamarkistlik omaduste pärilikkus oleks lapse õppeprotsessi pärssiv, sest tal oleks juba olemas päritud mõttevorm, mis seaks piire. Lisaks mainib ta, et seesugune sotsiaalse pärilikkuse ja geneetilise pärilikkuse seos tuleneb orgaanilisest valikust, mis tähendab, et kuna samas keskkonnas elavatel organismidel on ka sarnane geenipagas, siis sarnaselt käitudes võivad avalduda samad omadused kindlas keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos
sapiens neanderthalensis), elasid Aafrikas ja Aasias juba neoantropused (H. s. sapiens) ja säilisid veel arhantropused (H. erectus). On üsna tõenäoline, et hominiidide evolutsiooni igal ajajärgul eksisteerisid kõige tüüpilisemate vormide ("staadiumimäärajate") kõrval sellised inimlaste esindajad, keda stadiaalteooria järgi enam ei võinud olla või veel ei tohtinud olla. 1.4. Töö kui inimese evolutsiooni tegur. See F. Engelsilt pärit lamarkistlik arusaam on seganud inimese evolutsiooni tingimuste ja tegurite õiget bioloogilist mõistmist, eelkõige sotsialistlikes riikides, kus ideoloogilised dogmad on avaldanud tugevat mõju loodusteaduslikele käsitlustele. Ikka veel võib õpikutest leida seisukohti, et töö on olnud inimese bioloogilist evolutsiooni suunav eritegur, mis asendas loodusliku valiku juhtiva osa ja toimis harjutamise/õppimise ning omandatu pärandamise printsiibil (vt. nt. J. J. Roginski ja M. G. Levin, 1978.
tema töid kõrgelt. 18. Kirjelda E.Haeckel'i ,,Biogeneetilist reeglit" ning selle põhipostulaate.Mis on selle põhivastuolud? Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees rekapituleerib fülogeneesi. 1) Evolutsioonilistes muutustes lisandub eellasstaadiumile järk järgult uusi arengustaadiumeid ontogeneesi käigus. 2) Kui uued arengustaadiumid lisanduvad, siis eellasstaadiumite kestus lüheneb evolutsiooni käigus. Rekapituleerimine ehk siis terminaalne lisamine. See on lamarkistlik lähenemine, et elu jooksul omandatud tunnused (rekapituleeritud) päranduvad järglastele 19. Millistes olulistes asjaoludes erines K.E.von Baer'i ja E.Haeckel'i arusaam ontogeneetilisest arengust embrüogeneesis? Baer ja Haeckeli vastasseis. Mõlemad olid põhimõtteliselt erinevad esimene arvas, et ainult selgroogsetel on esimesed varajase loote staadiumid sarnased, hiljem toimub spetsialiseerumine. Ei ole lähedases suguluses selgroogsed ja selgrootud. Haeckel arvas
theology) või looduslikku valikut (natural selection). Kuivõrd omnipotentse Looja kaudu seletamine ei ole teaduslikus mõttes huvipakkuv alternatiiv (omnipotents ei eelda enam mingit põhjuslikku seletamist), siis oleks siin tegemist suletud tsirkulaarse argumendiga. Lamarkism oli juba igati teaduslik selgitus ja nagu me teame, oli Darwin üsna soodsalt meelestatud omandatud tunnuste pärandatavuse suhtes. Kuid lähem vaatlus sunnib kahtlema, kas lamarkistlik tunnuste päritavus ongi ülepea kohane adaptatsiooni seletamiseks (isegi siis, kui me ei teaks, et omandatud tunnused ei ole päritavad). Kui võtta kuulus näide kaelkirjaku kaelast: olgu siis pealegi, et kael muudkui venis pikemaks, et saada kätte kõrgemal olevaid lehti. Kuid kust pärineb kaela võime kasvada pikemaks? Millal ja kuidas see tekkis? Lamarkism ei suuda niisugustele küsimustele vastust anda - ta lõpetab oma argumendi kohe seal, kust alustas
annaabi.ee 
