Vastsündinu ja imikuiga. Prelingvistilisel kõnel puudub semantiline tähendus. Lapse põhilised suhtlemisvahendid imikueas · Pilkkontakt. Selle abil väljendab laps söömise või stimulatsiooni vajadust. Kui laps pöörab pilgu ära, siis tähendab see, et laps ei taha enam mängida või süüa (kui söötmise ajal pöörab pilgu ära). 2. Häälitsemine. Beebi püüab kinni häälikuid ja kordab neid. Koogamine - üksikhäälikud Lalisemine või lallamine kordab kuuldud häälikutekombinatsioone. Silbid, silbiread, pseudosõnad (näiteks: lalalala, babababa jne.) Häälitsemine on üks esimesi suhtlemisvahendeid. 3. Naeratamine ja naermine. Kolmandast elukuust peale hakkab naeratus olema sotsiaalne akt. 8. elukuu paiku hakkab naerma kõva häälega. 4. Nutmine. Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud).
· Tahteline · Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil · Nõutav väljenduse suurem täpsus · Puudub vahetu tagasiside · Kõrge keerukus · Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia.
Kirjaliku kõne tunnused: Tahteline Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil Nõutav väljenduse suurem täpsus Puudub vahetu tagasiside Kõrge keerukus Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia.
suulistes ja kirjalikes sõnumites, nagu vestlustes, lugudes, raamatutes. Psühholingvistika püüab selgitada, kuidas inimesed omandavad võime diskursusi tekitada ja teiste omi mõista. Keele omandamise astmed ontogeneesis Emakeele (esimese keele) omandamine lapsel läbib kindlaid astmeid. Neid loendatakse viis. 1. Koogamine, mis tähendab kõikvõimalike foneemide tekitamist lapse hääleaparaadi abil. 2. Lalisemine (lallamine), millele on iseloomulik ainult oma emakeele foneemide kasutamine. 3. Ühesõnalise kõne staadium, mille käigus laps suudab end väljendada enam-vähem mõistetavate üksiksõnadega. 4. Kahesõnalise kõne ja telegrammistiili staadium. Sel etapil püüavad lapsed oma mõtteid ja soove väljendada kahe (ja veidi hiljem ka kolme) sõnaga, pannes neisse grammatika puudumisele vaatamata olulisima osa oma teate tähendusest. (Mina vesi! Laps kodu!) 5
annaabi.ee 
