objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem
(kõnemotoorika), seosed: sõna-objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. 5 12nda elukuu paiku täieneb laste kõne dramaatiliselt. Selles vanuses laste sõnavara areneb Catelli (2000) sõnul kiiresti. Lisandub niipalkju uusi sõnu, et läheb raskeks neid jätkuvalt salvestada. Lapsed hakkavad ka sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Aastasena mõistab laps üsna palju ja on ütlemas oma esimesi sõnu. Kaheaastasena mõistab laps veelgi
***** mul on palju suuri sõpru rohkem veel kui väikeseid nende turjalt sodida saan taevast ära päikeseid ***** NB Palindroomid! kena pagan igivana jakk ülim margi peenemini ajaja miks purtses kipsi pandi õnnelik kilen nõid napis piksest rupskimaja ja inimene epigrammi lükkajana viginaga panek seni viplala muna tallamas sabad näri tala ubin suga magus nibu alati rändab assamalla tanumal alpi vines ikka magatan kanada maria su teel leetu sai ramadan akna taga makki lalla kanal paprikakirp aplana kallal neeva sildu teen sinuga vagunis neetud lisaveen Enamik Contra luuletustest leidsin tema blogist (http://konnulacontra.blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo" ,,Mees kes teadis ussisõnu" A
Kui ruutmtxi A korral ei ole võimalik leida sellist mtx B, et AB=I=BA, siis nim mtx A singulaarseks. Omadused: 1)iga regulaarse mtx korral kehtib (A-1)-1=A 2)ühikmtx on iseenda pöördmtx I-1=I 3)kui A ja B on sama järku regulaarsed ruutmtxid siis on regulaarne ka AB kusjuures (AB)-1=B-1A-1. 4)Kui mtx A on regulaarne ja c=/0, siis on regulaarne ka cA, kusjuures (cA)-1=c-1A-1 5)kui A on regulaarne, siis on regulaarne ka AT, kusjuures (AT)-1=(A-1)T 6)Determinantide korral kehtib võrdu lAllA-1l=1. Leidmine: pöördmtx leidmiseks on 2 võimalust. Kuna mtxi pöördmtx oli määratud üheselt, siis on ükskõik, millist meetodit kasutada. Kui üks pöördmtx on kätte saadud, siis on see ka ainus pöördmtx. Def: olgu antud mtx A kuulub Rnxn. Adjungeeritud mtx = on read ja veerud vahetuses. Teo. Olgu A ruutmtx. A -1 eksisteerib parajasti siis kui detA=lAl=/0. Kui lAl=/0, siis A-1=1/lAl *adjA. See teoreem annab tarviliku ja piisava tingimuse A - 1
annaabi.ee 
