Millised on õige hääldamise kujunemise seaduspärasuses? Hääldamise areng kestab kaua ja sõltub omandatavast keelest.Eesti laps omandab artikuleerimise põhiliselt teisel ja kolmandal eluaastal, ¾ lastest on selle lõplikult omandanud 5.-6. eluaastal, kõnehingamise areng jätkub algklassides,arenenud hääl kujuneb välja 18-21 aastaks. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa,koogamise ja lalina perioodil: kujuneb artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps
ei ole veel püsiv on sellel suur kasu nende sotsiaalsete suhete arengule. Suurenenud käte- silmade koordinatsioon avab imikule uusi võimalusi, kuid ka võib tekitada hirmutavaid olukordi. Sellisel juhul peab ema lapse enesekindluse rahustades taastama ning pisaraid pühkides julgustama uuele uurimisretkele minema. Seitsmekuuse sotsiaalne areng on juba nii palju edasi liikunud, et laps hakkab vaikselt juba suhtlema lalisedes. See on esimene aeg natuke distsipliini kehtestada, et lapsel tekiks arusaam, et ka teistel on samasugused tunded kui temal endal ning see arendab sotsiaalset teadlikkust. Selles vanuses tuleb kasuks stabiilne päevakava, kindlatel kellaaegadel magamine, söömine jne tekitab turvatunde ning on emotsionaalsele arengule kasuks. Esimese eluaasta lõpu poolel tekib lastel tavaliselt võõrastamine. Sellel ajal võiksid vanemad julgustada last teistega suhtlema
logopeedi abi), kõnehingamise areng jätkub algklassides, arenenud hääl kujuneb aga välja 18- 21 aasta vanuses. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa, koogamise ja lalina perioodil: areneb artikulatsiooniaparaat, laps harjub kuulama oma häälitsusi (kujuneb seos artikuleerimisliigutuste ja vokalisatsiooni akustiliste tunnuste vahel), lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus. Just viimast tuleb pidada artikuleerimise peamiseks eelduseks, sest väikseimad kõnesegmendid on silbid. Et omandada emakeele hääliksüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Nimetatud nähtuse psühhofüsioloogiliseks mehhanismiks on sensoorne abstraktsioon (N. Žinkin). Korduvad akustilised signaalid, mis transformeeritakse
6 nädalane laps koogab, kui on õnnelik. 6 kuune imiteerib heli, mida kuuleb. 9 10 kuune imiteerib ka heli, millest ise arugi ei saa. 103 täiskasvanu räägib ja vastab talle järjekorras. Alul kasutavad lapsed lalisedes kõikidele kultuuridele omaseid häälikuid. Oluline etapp lapse kõne arengus on matkimine. See algab umbes poole aasta vanuses. Laps õpib sõnu matkima. Esmalt matkib ta miimikat, žeste ja liigutusi, siis häält, kõne tooni, rütmi ja hiljem juba sõnu ja lauseid. Laps võtab 8 9 kuu Kui K. Nelson õpetas 1 2 aastastele 50 sõna, leidis
annaabi.ee 
