jaoks väärtuslik ,,tasu". Keele arengu perioodid: Eellingvistiline: lõppeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. · 8-10 nädalat pärast sündi hakkavad lapsed moodustama esimesi häälikuid (koogamine); · 3-4 elukuu tekib lalin (arvatakse et see saab kõne alguse, sest see ei ole enam juhuslik). Lapsele hakkab meeldima kõneleja suu jälgimine; · 8 elukuu oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Lisandub intonatsioon ja miimika; · Esimene arusaadava sõna ütleb laps tavaliselt 2. eluaasta alguses. Fraasiperiood. Laps kasutab üksikuid sõnu. 18kuune laps ~50 sõna, 2. aasta ~ 200 sõna, 3. Aasta ~ 2000 sõna. Lastekasvatus stiilid Autoriteetne kasvatusstiil: · Vanematel on kõrged ootused, ootused on kohased; · Kõrge emotsionaalne soojus; · Kohane kontroll (ei luba last ennast kahjustada);
moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kõne alguse)- laps kasutab täishäälikuid või täis ja kaashäälikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimine. Vaatlusest selgub, et laps hakkab suua järgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu. 6kuu eelistab laps kuulata kui kõneleda. Mängib kõne valjusega. 8elukuu- oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsioon ja miimika lisandumine. Selle ajani ei ole vanemate rääkimisest kõnearengule mõju (emotsioonidele küll). Esimese arusaadava sõna ütleb laps alles 2 eluaasta alguses (11-12 elukuud). Fraasi periood- kasutab üksikuid sõnu. 18 elukuud- 50 sõna. 2aastane- 200 sõna- 3 aastane- 1000 sõna. Üldnimed, spetsiaalsed nimed (emme, issi), tegevussõnad, piiritlevad sõnad (siia, taha ette..), sotsiaalsed sõnad (tere, headaega), funktsionaalsed
- kuigi Leemetil oli Magdaleena, ei tundnud ta end külas siiski õnnelikuna, ootas pikisilmi poja sündi, et talle ussisõnu õpetada, kevadel laps sündiski 31. - ussisõnade õpetamisega aga Leemet muidugi kohe algust teha ei saanud, sest poiss oli veel liiga väike, ta ristiti ja nimeks sai Toomas, Magdaleena hoidis väga oma poega, Leemeti arust oli naeruväärne kuidas Johannes lapsega rääkis ja tema lalinale vastas, Leemetile meeldis aga pojaga vabalt mängida ja ülemeelik olla - kündmistööd Leemetile raskuseid ei valmistanud, küll aga ärritasid teda teiste poiste rohked ja arutlevad jutud hobusesõnnikust, arutati mis maa hobusega on tegu jmt - ühel hetkel jooksis aga Leemeti poole kisaga üks tüdruk, kes teatas, et Katariinat on rästik nõelanud ja muidugi oodati Leemetilt seda, mida oli ta kunagi oma naisega teinud, Leemetile
alguses juhuslikud (koogamine) ~3-4 kuu - lalin (mõni teooria leiab, et siit saab kõne alguse) - laps kasutab täishäälikuid või täis- ja kaashäälikutest moodustatud silpe; kasutab seda, mida enim kuuleb. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimin; tal tekib huvi suu liikumise vastu, katsub suud. Mängib kõne valjusega. ~6 kuu - laps eelistab pigem kuulata ja jälgida kui kõneleda. ~8 kuu - oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsiooni ja miimika lisandumine. ~11 kuu mõistab umbes 20 sõna, mille järgk oskab teegutseda (nt. tule, lähme, istu jne); enne toimub mõistmine kui ise väljaütlemine. Passiivne keeleoskus tuleb enne aktiivset. Esimese arusaadava sõna ütleb laps alles 2 eluaasta alguses (11-12 elukuud) 2. Fraasi periood laps kasutab üksikuid sõnu: 10/12/18 elukuud