Jahirajatised Söödapõllu suurus minimaalselt 1ha. 300-400 kg liit väetist hektari kohta. Soolakuks sobivad puud on kask lepp, silma kõrguseks lõigata ja kinnitada lakukivi. Mida madalamal on kivi seda suurem on soola kulu, mida kõrgem seda väiksem kulu (kokkuhoid halvas mõttes). Sool on rohusööjatele hädavajalik, sest seda läheb vaja eelkõige seedimisele, sarvedele ja ka luudele. Söödapõllu enam levinud taimed: raps, söödakapsas, rukis, maapirn, segatis, nisu, hernes. Hiilimis rajad- rada mis on puhastatud okstest (eelnevalt riisutud) ja varustatu laske tugedega sõõdapõllu v. soolaku lähistel. Tehakse valdava tuule suuna järgi
sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas. Paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest. Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber, see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte. Esinemine looduses: Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatsetes mineraalides:
metallvardad Skandinaavia tüüpi sõime võib ehitada ka puidust. Seda tüüpi sõimes toimub sööda valimine sõime sees ja söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab olema tagatud vihmavee mittetungimine söödanõusse Lammaste jootmine soojustatud lautades · Joogiküna Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, fotol elektriga soojendatav veejootur, veetoru tuuakse maa-alt külmumise vältimiseks Monosööda söötmine söödamikseriga-silost, heinast, teravilja-ja mineraalsöötadest segatakse
ilmastikutingimused seda lubavad. Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti, laudassöötmisel. Kui ei ole nii palju ruumi, siis tuleb paigutada lisasöödasõimed. Metallist pmarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes. Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu + sool või lakukivi) söötmine. 1g keedusoola annab 0,35g naatriumit. Vett joodetakse joogikünast, vett lastakse otse veetrassist. Soojustamata lautades on vajalik külmumiskindlate jooturite kasutamine, võib kasutada elektriga soojendatavat veejooturit, veetoru tuuakse maa alt külmumise vältimiseks. Monosööda söötmine söödamikseriga silost, heinast, teravilja- ja mineraalsöötadest segatakse söödamikseris kokku üks monosööt. Mikserite kasutamisel
7. Kui palju peab 5 kg sünnimassiga tall saama oma emalt ternespiima esimesel elupäeval? a) ca 600 ml; b) ca 1000 ml; c) ca 1500 ml b) ca 1000 ml 8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti? a) restpõrandatel; b) sügavallapanul b) sügavallapanul 9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas? a) ja; b) ei a) ja 10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele? a) vaid keedusoola või lakukivi; b) vaid mineraalelementide segu; c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu c) keedusoola või lakukivi ja mineraalelementide segu Lambakasvatussaadused LIHA Ristamisskeemid talleliha tootmiseks Puhtatõuliste lihalambatõugude ( teksel, suffolk jt) kasvatamine Eestis võimaldab pikemas perspektiivis hakata kasutama kolme lambatõu vahelist ristamisskeemi kvaliteetse talleliha tootmiseks sarnaselt paljude eesrindlike lambakasvatusriikidega (Suurbritannia,
Hetkel saavad noorhobused heina, silo ja vahel on ka lakukivid ees, kuigi peaks noored kindalsti saama kaera, mineraalained ja teisi lisasööte, et nad kasvaksid oma kasvu täis, et kasv ei jääks kinni ja kõik saaks välja areneda, mida ei saa öelda mõndade noorte hobuste kohta, kes elavad hetkel kasvanduses. Vanemad hobused, märad, kes osalevad treeningus või on lihtsalt karjamaa puhtaks sööjad, saavad samuti heina ja silo, mõnel on boksis ees lakukivi. Võrdluseks 50 aastat tagasi kasvanduse söögikavad: Joonis 3. Tööhobuse söögikava, mis on soovitatud Hobusekasvanudse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt tööhobustele, kelle kehaakaal on 500kg. [10: 54] Suvel saavad kõik karjad, olgu siis selleks noored või märad, käia karjamaadel söömas. Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse
annaabi.ee 
