Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena ja mis hõlmas kogu Atika. Sparta asus seeeest Peloponnesose kaguosas Eurotase orus. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: Lakoonikat ja Messeeniat. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga.
domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk- Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel kahel korral Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Samal ajal alistasid teebalased Kesk-Kreekas ümbruskonna kindlalt ja karmilt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Tulemuseks oli Mantineia lahing, kus teebalaste ja nende liitlaste vastu võitles Sparta poolel ka vahepeal Teebaga tülli läinud Ateenla
linnriikidest (välja jäid Pärsiale alluvad Väike-Aasia linnad). Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk-Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja seega Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Teebalased naabruskonna Kesk-Kreekas kindlalt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Mantineia lahingus teebalaste (ja liitlaste) ning Sparta (ja liitlaste, nende seas ka Teebaga tülli läinud Ateena) saavutasid teebalased raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed
eestvõttel ka seni puudunud laevastiku. Kuid 364. a. sai ühel sõjakäigul Tessaaliasse surma Teeba sõltumatuse taastaja ning üks peamisi juhte Pelopidas. Veelgi suuremat mõju avaldas Leuktra lahing sündmustele Peloponnesoses. Sparta ülbest võimutsemisest pahandatud arkaadlased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi appi tõrjuma spartalaste vastusamme. 371/0. a. talvel tungis Teeba vägi Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, laastas Lakoonikat 39 (müürideta Sparta linna päästsid vaid Eurotase jõe talvine kõrgvesi ja ustavaks jäänud liitlaste Korintose jt. õigeaegne abi) ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi ja pealinna Messeene oma püha mäe Ithome jalamile. Spartale oli Messeenia iseseisvumine ränk löök, sest
annaabi.ee 
