poosis; keha ülemine osa on en face, muu osa on profiilis; näod on ilmetud, maskisarnaselt tardunud Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina Varane näide arhitektuuriga seotud skulptuurist on ka artemise templi viilugrupp Korfu saarelt Huvitavad on siküoonlaste varakambi metoobid Delfis Puisemad, puuskulptuuri stiili täpselt imiteerivad on mõned Lakoonikas leitud hauareljeefid, mis on erandlikult valmistatud marmorist. Enamasti tolle aja reljeefid Kreekas, samuti Lõuna-Itaalia asumaades peamiselt lubjakivist. Sama materjal ka ümarplastikas (nt kolossaalne Hera pea Olümpias) Egeuse mere saartel ja Joonias: materjaline ammu kodunenud marmor. Joonia meistrid etendasid suurt osa ka vabalt seisva figuuri väljakujundamisel.
Reforme jätkas Kleomenes III (235 221), kes haaras palgasõdurite abil ainuvõimu, pagendas oma vastased ja viis reformid rahvakoosoleku toel ka tegelikkuses ellu. Seejärel sattus ta konflikti Ahhaia liiduga ja püüdis kehtestada Sparta hegemooniat kogu Peloponnesoses. Teda toetasid vaesed kodanikud paljudes Peloponnesose linnades. Ahhaia liit Aratose juhtimisel palus abi Makedoonialt, nõustudes andma Makedooniale tagasi Akrokorintose. 222 sai Kleomenes Sellasia lahingus Lakoonikas Ahhaia- Makedoonia ühisväelt rängalt lüüa. Ta põgenes Egiptusesse, kus tappis enda. Reformid Spartas tühistati ja Spartast sai Ahhaia liidu liige. Aastast 215 alates hakkas Rooma riik sekkuma Makedoonia ja Kreeka asjadesse. 197 võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), Kynoskephalai lahingus Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas
lõpust. Mütoloogilised stseenid, lihtne, mitmevärviline maaling. Tuntum on VII-VI saj. vaasimaal. Perioodi alguses domineerisid korintose ja rhodose vaibastiilis kirevate maalingutega vaasid: taimornament ja ridadena asetatud loomad ja fantastilised olendid, millevaheline pind on kaetud mustriga. VI saj. 2. veerandist kuni saj. lõpuni valitses mustafiguuriline stiil. Viljeldi 26 Korintoses, Lakoonikas, Chalkises, Joonias ja eriti Atikas. Kujutati mütoloogilisi stseene, mustad figuurid punakal savipinnal. Figuuride vahel ornamenti ei kasutatud. Vaasidel võisid olla pealiskirjad kujutatud tegelaste nimedega või olid koguni pottseppade, maalijate või töökojaomanike nimed. Kunstkäsitöö: terrakota, vandlinikerdus, kullassepakunst ja inkrusteeritud metallesemed. 38. Ioonia natuurfilosoofia Joonia ja Mileetose koolkonnad (VI-V saj. e. Kr.) olid esimesi filosoofiakoolkondi,
kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis efooriametisse kandideerida iga spartiaat. Klassikalisel perioodil olid efooridel riigiasjades väge suured volitused. Kõigil Sparta kodanikel ehk spartiaatidel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Spartiaadid olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Neil kõigil oli helootide poolt haritud jaosmaa klaros (jagu). Osa klarostest paiknes Lakoonikas, osa Messeenias. Klaros tagas piisava sissetuleku, et relvastada end hopliidina, nagu sellekski, et anda oma panus väeosana toimiva seltskonna syssitioni (koossöögigrupi) ühissöömingute varustamiseks. Klarose kaotusega (mida klassikalisel perioodil küllalt sageli ette tuli) kaasnes kodanikuõiguste minetamine. Kõik spartiaadid peale kuningate pidid läbi tegema riikliku kasvatuse. Riigi kontroll kodanike üle sai alguse kohe sünni
annaabi.ee 
