Sisendame endale, et meie nooruses tekkinud kujutlused oli raskesti teostavad ning võib olla isegi lapsikud. Loobume eesmärkidest, mis meid seni motiveerinud olid ja valime lihtsama tee, asume jahtima karjääriredeli kõrgemaid astmeid, mis tunduvad meile kättesaadavamatena. Kuid südamepõhjas teame, et me pole teinud midagi muud, kui maha salanud oma unitused ning loobunud pingutamast tõeliste väärtuste nimel. Elust saab pühapäevahommik me ei oota sellelt midagi muud kui rahu. Lakkame nõudmast rohkemat kui ise oleme nõus vastu andma. Me teame peaaegu iga kord, milline on parim valik, kuid läheme siiski seda teed mööda, millega oleme harjunud ja mis ei nõua erilisi pingutusi. Unitusi tuleb hoida, neist ei tohi loobuda. Vajame neid nagu hapnikku hingamiseks, nad motiveerivad meid tegutsema. Peame leidma elus tegelikud väärtused, mis annavad elule mõtte ja juhatavad meid igavese õnne teeraja algusesse.
" :P *Enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsutanud olla. *Õnne juurde kuulub paratamatult valu,nagu valguse juurde vari. *"...kunagi saan ka mina õnnelikuks," sosistas tüdruk pisarsilmil endale, ja astus kihutava auto ette. *Kui ma olin väike tüdruk pani kuri nõid mulle needuse peale et ma ei saaks kunagi õnnelik olla . ! *On ainult üks viis, kuidas õnnelikuks saada, ja see eeldab seda, et me lakkame *Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. *Õnnelikud päevad on harva vennad *Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik , kui ta loodab. *Iga inimene on oma õnne sepp. *Pole olemas kirega v6rdset tuld, pole olemas vihkamisega v6rdset pahet, pole olemas rahuga v6rdset 6nne.. Kurbus/Üksindus/Pisarad *Ära nuta, et see lõppes, naerata, et see üldse juhtus... *Ma olen see kes tuleb, läheb ning kunagi ei jää.
inimene keskmiselt räägib. Seepärast jääb kuulajal 3/4 varuaega iga kuulamisminuti kohta. Vahel me kasutame selle varuaja ära endale puhkepausi võtmiseks ning mõtleme oma isikli- kest probleemidest selle asemel, et rääkijat tähelepanelikult kuulata. “Punase rätikuga kuulamine” Mõnedele meist on teatud sõnad sama tähendusega nagu punane rätik härjale. Kui me neid sõnu kuuleme, muutume me vihaseks ja närviliseks ning lakkame kuulamast. Eri inimestel võivad sellise reaktsiooni tekitada eri sõnad. Teatud inimestele on sellisteks sõnadeks “tu- leb”, “truudusetus”, “politsei”, “distsipliin”, “kool”, “juhtkond”, “ametiühing” ja “viisakas”. Need sõnad võivad olla signaaliks, millele me reageerime pimedalt ja automaatselt. Kui me sellist signaali kuuleme, siis me tegelikult enam edasi ei kuula. “Avatud kõrvade ja lukustatud mõistusega kuulamine”
saadetakse, ja tema toidulauale ei kuhjata lindude rinnaliha tükke, kuna tervelt valmistatud linde näha on ju tülgastav. Mida halba on sulle juhtunud? Lõunastad nagu haige või õigemini, ometi ükskord nagu terve. (25) Kuid selle kõik, leeme, sooja vee ja muu, mis näib olevat talumatu lõtvadele, rohkem hingelt kui kehalt haigeile hellikuile, kannatame meie kergesti ära, kui ainult oleme lakanud kartmast surma. Lakkame aga siis, kui oleme tundma õppinud hea ja halva piire; siis pole meis enam ei elutüdimust ega surmahirmu. 8 (26) Elutüdimus ei saa hõivata seda, kes vaatleb nii paljusid erinevaid suuri ja jumalikke asju; vihani elu vastu tavatseb viia tegevusetu jõudeolek. Loodust uurival pilgul läbijale ei muutu tõde kunagi vastikuks, vale vaid küllastab.
Esimese Printsiibiga ei tule tema järgi mitte ,,kokku sulada", vaid kasutada selle poolt antavat jõudu, et maksimaalselt eristuda ning oma seesmine areng viia igakülgse täiuseni. ,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus. Me langeme Pleromasse endasse ja lakkame olemast Loome. Me lahustume Eimiskis. See on Loome surm. Niisiis, me sureme sellisel määral, mil me ei eristu." (JUNG 2004:343) Taoline mõtteviis on muidugi olemuslikus mõttes läänelik. Ida mõtteviis ning taoism sealhulgas kujutab endast eluvaadet ,,miinusmärgiga": nimetu, kujuta, tegevuse puudumine, ihadest vabanemine - kõik eitavad ideed. (TANG YI- JIE 1991:64) Seega käib kogu mõttesuund lääneliku harjumuspära vastu: ei taheta ehitada midagi uut, vaid pigem harmoneeruda