Sellist infoüleküllust tekitavad küll tootjad kuid selle äri õnnestumisse on siiski süüdi ühiskond ja inimesed ise. Üha enam saame me rääkida ajakirjanduse standartite muutumisest tänu internetile. Esiteks on meedias tähtsaimaks saanud see, kes on esimene, mitte see kui täpne on pakutav informatsioon kuna internet on eetris koguaeg ning sinna saame me uut materjali ülesriputada igas sekundis lugematus koguses. Teiseks on hakanud interneti blogides ja foorumites laiutav nii nimetatud kontrollimatu sõnavabadus ülekanduma ka professionaalsesse ajakirjandusse. Erapooletute uudiste ja objektiivsete hinnangute asemel on üha enam tunda ,,kes kellele ära teeb" või ,,kes oskab halvemini öelda" mentaliteeti. Arthur Block on öelnud, et ekspert on inimene, kes üha rohkem ja rohkem teab üha vähemast ja vähemast, kuni ta teab absoluutselt kõike mitte millestki.Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus see mõte on saanud reaalsuseks ega tundugi enam naljakas
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks.
Puu kõrgus on 32,5 m. Eesti vanim tamm arvatakse kasvavat Läänemaal Puhtulaiul. Kuigi mitte eriti jäme (4,75 m), on ta kasvanud juba 800 aastat. 700-aastasi tammi on (olnud) mitmeid, huvitaval kombel enamus neist Viljandimaal. Euroopa jämedaim tamm kasvab Taanis, selle tüve ümbermõõt on 13,9 m, vanuseks on hinnatud 1000-2000 aastat. 17 6.4. Tamme-Lauri tamm Puu kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Tamme kõrguseks mõõdeti 2001. aastal 16 meetrit ja tüve ümbermõõduks mõõdetuna 1,3 m kõrguselt ehk rahvusvaheliselt tunnustatud rinnakõrguselt on 8,25 meetrit. Teist nii jämedat puud, mõõdetuna rinnakõrguselt, Eestis ei leidu. Puu kasvuhoog pole aga asjatundjate sõnul veel raugenud. 1998. aastal määras Tamme-Lauri tamme vanust puiduproovide järgi Alar Läänelaid, saades puu vanuseks 680 aastat
nädalaks), aga pärast 25C (tõuseb idanemisenergia). Edasine hooldus seisneb kobestamises ja väetamises. Taime istutatakse 40 60 cm vahega. (Seemnemaailm) 4.4. Cornus alba Siberi kontpuu 4.4.1. Kirjeldus Siberi kontpuu on kontpuude perekonda kuuluv peente püstiste või kaarduvate okstega põõsas (Hariduskeskus). Ta on äärmusliku külmataluvusega liik. Ta on kiirekasvuline ja väga vähenõudlik, 2-3 m kõrgune laiutav põõsas. Suvel kannab siberi kontpuu lopsakaid lehti, aga talvel elustavad lumist aeda tema tulipunased kuni mustjaspunased võimsad võrsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju eri värvikombinatsiooni lehtedega sorte. Erinevatel sortidel on ka erinevat värvi talvised võrsed (Hansaplant). Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt
annaabi.ee 
