Elutsükkel: Täiskasvanud laiuss parasiteerib peensooles. Munad väljuvad organismist faecesega. Vees koorub munast koratsiid, kes areneb sõudiklases protserkoidiks. Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos, mis põhjustab hüperkroomset aneemiat. Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg Väljendunud sümptomatoloogia korral: - väsimus, nõrkus, peavalu - meteorism, kõhuvalu - isutus, iiveldus, oksendamine - kõhulahtisus - tuimustunne jäsemetes Tüsistused: megaloblastiline aneemia Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine Ravi:
8 Helmintiaasid 9 Sõudiklastest toituvates kalades tungivad protserkoidid elunditesse ja lihastesse, kus arenevad plerotserkoidideks. Munade ja lülide eritumine algab 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Patogenees: Parasiit kinnitub sooleseina külge, kahjustab soole limaskesta põhjustades atroofiat ja nekroosi. Laiussil on toksiline allergiline toime inimese organismile. Tekib B 12-vitamiini ja foolhappe endogeenne hüpo- või avitaminoos, mis põhjustab hüperkroomset aneemiat. Kliiniline pilt: 2/3 juhtudest subkliiniline kulg Väljendunud sümptomatoloogia korral: - väsimus, nõrkus, peavalu - meteorism, kõhuvalu - isutus, iiveldus, oksendamine - kõhulahtisus - tuimustunne jäsemetes Tüsistused: megaloblastiline aneemia Diagnoos: laiussi munade või fragmentide leidmine Ravi:
143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148. Taenia soliumi vaheperemees on a)inimene -õige; b)magevee tigu ; c)röövkala ; d)aerjalgne vähk ; e) veis ; f) siga -õigem. 149. Taenia soliumi pärisperemees on a) veis ; b) inimene -õige; c) siga . 150
143. Diphyllobothrium latum` i maksimaalne eluiga on a) 25 a ; b) 10 a -õige; c) 5 a . 144. Laiusstõve võib inimene saada süües a) külmsuitsu magevee kala; b) külmsuitsu kana ; toorest magevee kala või selle marja ; vähepraetud magevee kala -õige. 145. Laiussi viimase järgu plerotserkoid on 1-3mm .mm pikk. 146. Kuidas eristada lülide kuju järgi laiuss Diphyllobothrium latum´it Taeniatest? Laiussil on lülide laius suurem kui pikkus. 147. Kuidas eristada Taenia soliumi ja Taenia saginata täiskasvanud isendeid ? 1Soliumil on pikkus väiksem 2Saginatal on rohkem lülisid 3 Taenia saginata lülid pikemad, emakal rohkem harusid 148. Taenia soliumi vaheperemees on a)inimene -õige; b)magevee tigu ; c)röövkala ; d)aerjalgne vähk ; e) veis ; f) siga -õigem. 149. Taenia soliumi pärisperemees on a) veis ; b) inimene -õige; c) siga . 150
Mõnedel on vereringe suletud. 25. Inimese tervisele ohtlikud selgrootud usside näitel. Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles. Kõik need ussid vajavad aga arenemiseks veel ühte organismi (vaheperemeest), kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües. Paelussid eritavad elutegevuse käigus aineid, mis on inimesele mürgised ja mõjuvad tervisele halvasti. Kui on kahtlus, et inimene on nakatunud paelussiga siis peab ta kohe arsti poole pöörduma. Liimuksolge
ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale. Päisest tagapool kasvab paelussil uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt sigimiselundeid. Arenemiseks vajavad nad veel vaheperemeest, kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemees on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub nendega toorest või vähekuumutatud liha süües. Kõige enam nakatutakse laiussiga. Nudipaelussi elutsükel 1. Veis sööb munad koos rohuga 2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7