Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigimist ja arengut. 16
olevate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitseks. Samuti kaitstakse nendel aladel eluta loodust, maastikke ja looduse üksikobjekte. Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja. II osa 1. Käsnade tähtsus looduses ja inimese elus. Nad puhastavad vett, tähtsad aineringis ja kasutatakse saunanuustikuna. 2. Millised organismid kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdraloomad, meduusid, meriroosid, korallid. 3. Millist liha süües nakatud: laiussiga, nookpaelussiga, nudipaelussiga? laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust
Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss võivad elada ka inimese (nende peremees organismi) sooles. Kõik need ussid vajavad aga arenemiseks veel ühte organismi (vaheperemeest), kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemeheks on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües. Paelussid eritavad elutegevuse käigus aineid, mis on inimesele mürgised ja mõjuvad tervisele halvasti. Kui on kahtlus, et inimene on nakatunud paelussiga siis peab ta kohe arsti poole pöörduma. Liimuksolge parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Kätepesu ja pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26
sagedamini silma- ja mälumislihastes, ning palavikku. Nakatumise vältimiseks: liha (eriti metsloomaliha) piisav termiline töötlus 100ºC juures 2,5 tundi; näriliste tõrje. DIFÜLLOBOTROOS ehk LAIUSSTÕBI Haigusnähud: · Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta. · Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja/või jõuetus. · Tarbib B12 vitamiini ja võib põhjustada sellest tuleneva aneemia Joonis 2 Laiussiga on saastunud enim Peipsi järve kalad- haug, ahven, koha, kiisk. See on mageveekogu kalade haigus. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Laiussi pikkus on 3-6 meetrit, laius 1-2 cm. Uss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat.
Päisest tagapool kasvab paelussil uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt sigimiselundeid. Arenemiseks vajavad nad veel vaheperemeest, kus areneb nende vastne. Nudipaelussi vaheperemees on veis, nookpaelussil siga, laiussil kala. Inimene nakatub nendega toorest või vähekuumutatud liha süües. Kõige enam nakatutakse laiussiga. Nudipaelussi elutsükel 1. Veis sööb munad koos rohuga 2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30
esines 33 %-l lestadest. Kevadistes proovides leidus ka Raphidascaris acuse vastseid ja üks täiskasvanud emane. Tavaliselt on vastsed maksas ümmistunult; käesolavas uurimuses olid nad vabalt soolestikus. Contracaecum osculatumi vastseid leidus 25 %- l; kahel lestal maksas ja ühel soole valendikus. Cestoda klassist leidus ühe lesta sooles Schistocephalus pungitii plerotserkoid. Tegemist on luukaritsal või ogalikul kui vaheperemehel parasiteeriva laiussiga. Kuna seda liiki tihti ei esine, siis võib oletada, ta sattus lesta luukaritsa või ogalikuga. Lest on seega viimase fakultatiivne peremees. 16 Tabel 4. 12 kevadel püütud lesta (Platichthys flesus) helmintofauna. helmindid ja nende paiknemine L Vanus (cm) Diplostomum spathaceum m. silmaläätsed
annaabi.ee 
