b) Külmetused c) Toidumürgitused d) Usstõved 8) Kuidas tekivad usstõved? a) Usse süües b) Parasiitidega saastunud toidu söömisel c) Võivad tekkida ükskõik mida süües d) Mereande süües 9) Kuidas vältida salmonelloosi? (3 õiget) a) Hoolikalt jälgida hügieeninõudeid b) Mitte süües c) Liha enne toidu valmistamist loputada kuuma veega d) Külmutatud linnuliha sulatada külmkapis 10) Kui pikad võivad olla laiussid? a) 5m b) 20m c) 30m d) 18m 11) Millele tuleb käte pestes erilist tähelepanu pöörata? a) Sõrmevahedele b) Vee temperatuurile c) Seebi koostisele d) Mitte millelegi 12) Millisel määral võivad juuksed kahju tekitada? (2 õiget) a) On bakterite kandjad b) Lähevad segamini c) Võivad kukkuda toidu sisse d) Võivad kliendile mitte meeldida 13) Miks ei tohi kanda parfüümi?
Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi Laiussi preparaadid Eesti Spordimuuseumis paistsid silma ühest küljes just oma lihtsusega nimelt ei olnud vaja preparaati kaua uurida ja silte lugeda, et aru saada, millega konkreetselt on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum.
mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid mitmesugused parasiidid (täid, lutikad, kirbud, solkmed, laiussid. seerumpreparaate, näiteks siis kui inimene on juba haigestunud ja organismil Esimeseks kaitsebarjääriks organismi kaitseks haigusttekitavate bakterite, ei ole jõudu iseseisvalt antikehade tootmisega hakkama saada) viirustparasiitide eest on NAHK ja LIMASKESTAD, mis ei kaitse mitte ainult mehhaaniliselt, vaid higi-ja rasunäärmete eritised sisaldavad aineid, mis on paljudele mikroobidele hukutavad. Limaskesta eritised (pisarad, sülg,
1. PARASITISM- toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi (peremees) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik. - Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad) Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp) - endoparasitism (nt bakterid, soolenugilised ja viirused) Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss, laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan, naaskelsaba) 2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest
· Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde. · Paelusside siseehitus on lihtsustunud, neil on ainult kolm elundkonda: närvisüsteem, eritus- ja sigimiselundkond. · Palussid on liitsugulised. Isas- ja emassigimiselundid asuvad igas lülis. · Paelussi vastne areneb teise looma ehk vaheperemehe sees. · Paelussiga nakatumine toimub vastsega saastunud liha süües. · Paelussidest nakatavad Eestis inimesi kõige sagedamini laiussid. · Ümarussid on enamasti väikesed, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loomad. · Loomades parasiteerivaid ümarusse katab kutiikula, mis kaitseb ussi peremehe seedenõrede eest. · Ümarusside seedeelundkond on torukujuline ja mõlemast otsast avatud. · Ka ümarussidel puudub vereringe ja hingamiselundkond. · Erituselunditeks on umbtoruneerud. · Ümarussid on lahksugulised. · Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses.
Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar nädalet õhu ja niiskuse käes olema
Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha. paelussid http://www.ut.ee/BGZM/p04.htm 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad kehaõõnes. On lahksuguline (munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites). Solkme areng toimub Inimeses. Emaslooma munetud munad peavad inimese organismist väljuma ja paar
annaabi.ee 
