Filipiinid Asend · Filipiinid asuvad 8-18. laiuskraadideni. · Troopilises vihmametsa vööndis. Kliima · Troopilises vööndis on soe ja niiske kliima. · Kaks peamist kliima tegurit on : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumus tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai.
jaotumise tõttu. · CORILOSLI JÕUD- inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümbes oma telje; kõik liikuvad kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. TUULED · Passaadid- püsiva suunaga tuled, mis puhuvad 30.laiuskraadidel ekvaatori suunas. · Põhjapoolkerad kirdest, lõunapoolkeran kagust Coriolisi mõjul. · Läänetuuled- püsiva suunaga tuuled, mis puhuvad 30.laiuskraadideni · Idatuuled- püsiva suunaga tuuled pooluste ümbruses. KOHALIKUD TUULED · Mussoonid- püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sesoonsed tuuled. · Briis- rannikul esinev tuul. Päeval puhub merelt maale, öösel vastupidi. · Föön- mägedes esinev väga kuiv ja soe tuul. · Erinevaid kohalikke tuuli umbes 100 ÕHURÕHKKONNAD · Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Suvel on ilm pilves ja tuuline, võib sadada vihma, jahedam temperatuur
tsonaalse jaotuse maakeral. · Mõlemal poolkeral on neli õhurõhu vööndit: Ekvatoriaalsel alal madalrõhkkond 30. laiuskraadidel valitseb kõrgrõhuvöönd 60. laiuskraadidel madalrõhkond polaaraladel kõrgrõhkkond · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. · Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. · Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. · 30. laiuskraadideni jõudes on õhk jahtunud, ja hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. · Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. · Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. · Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades
Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab valitsevate tuulte tsonaalse jaotuse maakeral. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk jahtunud, ja hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa lasknud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. Püsivalt ekvaatori poole, puhuvad tuuled passaadid – kalduvad oma suunast Coriolisi jõu tõttu
See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60. laiustel on keskmine õhurõhk jälle madalam ja polaaraladel kõrgem. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 30. laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori, teine osa suuremate laiuste kui madalama õhurõhuga alade suunas. 18) Pasaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
suunda. Teiseks ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Kolmandaks on märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisel ka kõrged mäestikud. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkb seal liikuma pooluste suunas. 30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud, et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. PASSAADID - püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. MUSSOON - üsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest
kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. 64.Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam,umbes 30 laiuskraadilit valitseb kõrgrõhuvöönde.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust.Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.30.laiuskraadideni jõudes on õhk juba sedavõrd jahtunud ,et hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. 66.Mussoonid tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal , kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt,puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas
Jääajal rikastub ookeanivesi hapnik-18 isotoobiga(H2O koostises), mis on veidi raskem (hapnik-16 ladestub liustikes). Saab mõõta nii jää koostist kui ka süvameresetteid. Jääaja tekkeks on tarvis ka polaaraladel mäestikulisi alasid, kuna merest ei saa liustik algust saada. Seega on oluline ka laamtektoonilised perioodid. Oluline on kõige selle kombinatsioon. Maateaduste alused I (20.okt) Igikelts. Ulatub Siberis suhteliselt madalate laiuskraadideni. Ida-Siberis ja Kanadas puudus jääajal piisavalt sademeid, et moodustuks liustikud. Levis külm ja kuiv tundra. Liustikud toimisid aga heade isolaatoritena ja hoidsid maapinna suhteliselt soojas. Siberis maksimaalselt 1km paksune igikelts. Selle põhjal saab arvutada, et Siberis pidi aasta keskmine temperatuur olema väga pika aja jooksul -30'C. (geotermiline gradient 30'C/km).
oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul. 6. Metssiga (Sus scrofa) Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Metssiga on tüüaka kehaehitusega mustjaspruuni harjaskarvastusega sõraline sigalaste sugukonnast. Levila, kus metssiga elab, hõlmab Põhja-Aafrika ja Euraasia; asustab peamiselt leht- ja segametsi, lõunapoolsetes piirkondades roostikke. Viimastel aastakümnetel on leviala suurenenud põhja suunas, kohati 60. laiuskraadideni. Kuldi tüvepikkus on kuni 2 m, õlakõrgus 120 cm, mass kuni 45 125 kg; emised on väiksemad. Kuldi vahedad pikad kihvad suunduvad ülespoole. Kihvad on olulised rivaalidega võitlemises, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kõigesööja, toitub taimede juurtest, mugulaist, võrseist, viljadest, vihmaussidest, putukaist ja nende vastsetest, pisinärilistest, munadest ja raipeist.
"(Eerme 1992,lk. 9). Oluline on ka küsimus, kas osooniaugu tekkimine Antarktika kohal on lokaalne sündmus, või mõjutab see Maa osoonikihti globaalselt. Antarktika kevade lõppedes, peale antitsükloniaalse keerise lagunemist liiguvad tema üksikud tükid kaootiliselt poolustest eemale ja rikastuvad osooniga. Kõrgustel 12-25 km vähenenud osoonisisaldusega kiht võib seega sel viisil küündida K.Eerme(1992) andmeil koguni 20-ndate laiuskraadideni. "Seda kinnitab ka S.P.Petrovi 1990 aastal tehtud globaalse osoonijaamade võrgu analüüs:novembris ja detsembris on ka troopika kohal osoonikihi paksus oluliselt väiksem."(Avaste 1990, lk. 51). 3.2.3 Osoonikihi olukord polaaralade kohal 1969 aastaga võrreldes on osooni hulk osoonikihis vähenenud 10% ."TOMS satelliidilt saadud 1979-1990 korrigeeritud vaatlusandmete põhjal on suurematel laiuskraadidel vähenemistendents suurim hilistalvel ja varakevadel"(Kyrö 1993,lk. 3) M
annaabi.ee 
