saarte ranna-joon kulgeb maismaa ranna-joonega paralleelselt. · Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. · Laidrannik on rannikutüüp kus rannajoone lähedal paikneb väiksete saare- keste - laiude ahel. · Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
_ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009)
Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · PuhtuLaelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et · kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike · peatada loomade ebaseaduslik kaubandus · hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine · säilitada liikide looduslikud elupaigad · Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest.
kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: • Matsalu RP – 1994 (1976) • Vilsandi RP - 1997 • Soomaa RP • Alam-Pedja LKA • Nigula LKA • Endla LKA • Muraka LKA • Puhtu–Laelatu LKA • Nehatu LKA • Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA • Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA • Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002 96. Berni konventsioon: eesmärk ja vajadus, lisad I-IV, Eesti ja Berni konventsioon Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et • kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike • peatada loomade ebaseaduslik kaubandus • hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine
annaabi.ee 
