Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laisem" - 7 õppematerjali

Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on
2
docx

Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on?

saati.Mäletan kui ema mind kunagi palus appi siis kohe ma ei tahtnud või ei viitsinud aga hiljem sain aru,et emme üksi ka ei jõua.Aitasin meeleldi ning aitan siiamaani.Ka tänu sellele on mu ema minust väga palju lugu pidanud. Ma ei saa õelda,et minust kaks aastat vanema vennaga ei ole tegeletud kuid siiski oleme me kaks täiesti erinevat isiksust.Ehk ongi selle põhjuseks see,et minuga sai ikka natuke rohkem tegeletud,kui temaga.Tema on kinnisem,laisem ja ärritub kiiremini kui mina.Tema arvab,et emale ei tohi ega saa midagi rääkida-minu arvamus on aga see,et emale peabki rääkima ja emalt peabki nõu saama,kellelt siis veel? Sest enamasti ongi ju ema see,kes on oma elus rohkem näinud kui meie kaks kokku.Paratamatult on elus ikka ju nii,et enamjaolt kõik mida me oleme teinud või teeme-selle on vanemad kõik omal ajal läbi elanud.Naljakas küll,aga vähemalt

Ühiskond → Perekonna õpetus
24 allalaadimist
VIRTUAALMÄLU
18
docx

VIRTUAALMÄLU

2.1. Lehekülgede laadimine nõudmisel  Iga lehekülg laaditakse mällu alles siis, kui seda esimest korda vaja läheb:  Vähem I/O pöördusi  Vähem mälu vaja  Kiirem reaktsiooniaeg  Rohkem protsesse  Lehekülge vajatakse, kui keegi selle lehekülje poole pöördub:  Vigane lehekülje aadress => lõpetame protsessi  Lehekülge pole mälus => toome ta mällu ja jätkame  Sarnane lehekülgede saalimisele, aga „laisem“ mällu toomisel. 3. Protsesside loomine Virtuaalmälu annab võimalusi efektiivsemaks protsesside loomiseks:  Copy-on-Write  Vanem- ja lapsprotsess jagavad esialgu leheküljetabeleid  Leheküljed on mõlema jaoks readonly, esimesel kirjutamisel tehakse mõlemale koopia  Efektiivsem protsesside loomine  Aadressiruumi kaudu nähtavad failid (Memory-mapped files)  mmap() primitiiviga seatakse faili sisu kättesaadavaks mingis aadressivahemikus

Informaatika → Side
8 allalaadimist
Kehade vastastikmõju-Newtoni seadused
3
doc

Kehade vastastikmõju, Newtoni seadused

Kuna aga vankrikesed ei ole ühesugused, siis massiivsem vankrike saab väiksema kiirenduse kui vähem massiivsem. Öeldakse, et massiivsem keha on inertsem. Inertsus tõlgituna kreeka keelest tähendab laiskust. Inertsus on kõikide kehade omadus. Asja sisu on selles, et keha kiiruse muutmiseks on vaja mõningat aega. Mida rohkem kulub aega kiiruse muutmiseks etteantud väärtuseni, seda inertsem on keha. On selge, et mida massiivsem on keha, seda inertsem, "laisem", ta on. Massiivset keha on raske kohalt liigutada, anda talle kiirendus, ja raske ka peatada. Keha inertsus on keha üks tähtsamaid omadusi, sest inertsusest sõltub keha kiirendus vastastikmõjus teiste kehadega. Keha inertsuse omadust iseloomustatakse füüsikalise suurusega mass. Massi tähiseks on m. Olgu meie katses kasutatud vankrikeste massid, esimesel m1 ja teisel m2. Katse näitab , et a1/a2=m2/m1. Meie

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
Henno Käo
5
docx

Henno Käo

üheks Henno Käo lemmikuks. Raamat on pehme D-ga, kuna selles loos oli üks harilik tont, kellele meeldis oma nime kirjutada suure D-ga, et oleks rohkem välismaa moodi ja igati peenem. · ,,Vares Villemi reis maailma lõppu" (1993). Rohkete illustratsioonidega lastejutt varesepoeg Villemist, kes tahtis kangesti maailma lõppu näha ja pesast põgenes. · ,,Vares Villemi jõulud" (1993). Raamatus on kolm väikest ja südamlikku jõulujuttu: jõululumi, kõige laisem päkapikk ja vares Villemi jõulud. · ,,Väike Kahvatu Kummitus ja teised lood" (1994), on põnevaid, lausa üllatavate tegelaste ja sündmustega jutte, nagu seda juba raamatu pealkirja järgi võib oletada. Näiteks kohtame Paganamaal elutseva Noorpaganaga, aga samuti on tore tutvuda Väikse Kahvatu Kummituse endaga. Ka öökulli ja öökolliga on põnev kokku saada, et nendega koos kollitada. · ,,Väike Sabatäht" (1994) on südamlik jutustus lastele Väiksest Sabatähest, tema

Kirjandus → Lastekirjandus
36 allalaadimist
Mees kes tahab saada piraatide kuningaks
5
docx

Mees kes tahab saada piraatide kuningaks

´´Tehke Kähku. Tõstke kõik ümber enne, kui mereväelased kohale jõuavad.´´ kamandas Alinda oma alluvaid. Kõik tõstsid suuri kaste täis raha piraadilaevale. ´´See kes on laisk saab näha minu rauast nuia.´´ Kauba transport laevalt laevale oli väga lihtne. Kahe laeva vahepeal oli nöör mis oli kaldu nii, et kaup mille nad nöörile kinnitusid libises mööda nööri nende laevale. Sel ajal kui mehed vaidlesid aardete üle ja selle üle kes kõige laisem on pani daam kellega ennem tutvusime, kõik varanduse laevalt ühte kotti. ´´Preili Alinda!´´ütlesid kaks piraati kelle Rasmus ennem surnuks hirmutas. ´´Mis on? Te olete nii lärmakad!´´ ´´Meil on probleem! Vaat oli... koletis!´´, kuid Alinda sai sellest valesti aru. ´´Mis! Kes on koletis?´´ ja viskas oma rauast nuia ühe piraadi pihta. ´´Mitte nii. Üks imelik inimene tuli vaadist välja. Ta võib olla pearahakütt.´´ ´´Mis?´´

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
Haridus Eesti kultuuris
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm ­ 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli argiaeg ja peoaeg (so. Sakraalne peoaeg) rituaalid. Tähtsad nädalapäevad ­ nt. hingamisepäev. Kõige tihedam rütm oli öö-päev (pime ja valge aeg) ­ hommik, lõuna, hilislõuna, õhtu jne. andsid psüühilise loksu. Ühistöörütm oli ka kalendrisse sisse kirjutatud. ,,Mis peremees see on, teised juba külivad, tema ei tee midagi!"

Pedagoogika → Haridus eesti kultuuris
216 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

Eestlaste ja teiste läänemere - soome rahvaste traditsioonis kannab selgelt eelkristlikke märke kevadise urbepäeva kombestik. Urbepäeva keskseks rituaaliks oli urbimine. Viimastel sajanditel on urbimist tehtud palmipuudepühaga samal päeval. Selle päeva hommikul äratati pereliikmeid ja naabreid pajuokstega lüües. Tihti oli urbijaks maja peremees või mõni muu auväärne pereliige. Usuti, et see, kes tõuseb sängist kohe esimese oksapuudutuse peale, on virk kogu järgneva aasta. Laisem tõusja pidi järgnevaks aastaks jääma laisaks. Urbijad pidid okstega lüües ütlema teatud maagilisi sõnu. On teada isegi pikki urbimise laule. Mõnikord urbiti ka loomi laudas ja viidi pajuurbadega oksi põllule. Urbimise kombestikust kumab selgesti läbi maagilist tähendust. Inimene, koduloom või põllumaa sai urbimise kaudu osa sellestsamast uuendavast ja noorendavast elujõust, mis paistis välja pajutibudest tulvil okstest.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun