ühtib laine levimise suunaga: 2 k = ( k x , k y , k z ) , k = k = k x2 + k y2 + k y2 = . (8.17a) Skalaarkorrutise k r valemis (8.17) võib esitada ka kujul k r = kx x +k y y + kz z , (8.18) kus (x,y,z) on laine mõjul võnkuva keskkonnaosakese koordinaadid ning ( k x , k y , k z ) lainevektori vastavate telgede sihilised komponendid. Ülesanne. Iseseisvalt võtta valemist (8.17) teist järku osatuletised aja ja iga ruumikoordinaadi järgi ning näidata, et kehtib valem (8.16). On lihtne näidata, et kui funktsioon (8.17), mis kirjeldab keskkonnaosakese võnkumist ringsagedusega mingist laineallikast kaugusel r, sobib võrrandi (8.16) lahendiks, siis sobib selleks ka mingi n erineva funktsiooni i summa kujul ( )
Peegelduva kiiresiht ja nurk ei olene materjalist, millelt peegeldumine toimub.[3] 8.4 Valguse levimine vasakukäelistes materjalides 49 Elektromagnetlaine levikul aines kirjeldab energia edasikandumise suunda Poyntingi vektor, mis on defineeritud elektrivälja ja magnetvälja vektorite vektorkorrutise kaudu. Nende kolme vektori suund ei olene sellest, kas tegemist on metamaterjaliga või mitte. Küll aga sõltub materjali omadustest lainevektori suund, mis näitab tasalainekomponentide levimise suunda (vt Joonis 1).Paremakäelise materjali korral on lainevektor samas suunas Poyntingi vektoriga, vasakukäelise materjali korral on faasikiirus negatiivne ning seega vastassuunas energia levikuga. [3] 8.4.1 Doppleri efekt Negatiivse murdumisnäitajaga materjalides avalduvad senituntud füüsikalised nähtused nagu Doppleri efekt ja Cherenkovi kiirgus pööratud kujul. Negatiivse murdumisnäitajaga materjalides
all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel .
all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine. Alustame jällegi lihtsaimast juhtumist, kus liituvate lainete sagedused on võrdsed. Et lained levivad ühes ja samas keskkonnas, on sama ka levimiskiirus ning seega ka lainearv. Erinevaiks jäävad amplituudid ja loomulikult kaugused laineallikast. Liitlaine võrrandi saame, kui liidame keskkonna mingi punkti hälbed tasakaaluasendist ( ) mingil ajahetkel .
annaabi.ee 
