32)Mis takistab mikroosakeste asukoha määramist samasuguste seaduste abil nagu makrokehadel? Kuna leineliste omadustega mikroosakese asukoht ruumis pole absoluutne vaid seda saab määrata teatud tõenäosusega, siis mehaanika põhivõrrandid selleks ei sobi. 33)Millisel kahel viisil võiks lainet iseloomustada? *mingil ajahetkel mõõtes nende ruumilist ulatust ehk lainepikkust. * mingis ruumipunktis mõõtes nende ajalist kestvust ehk laine perioodi. 34)Mida mõeldakse ,,lainejada ehk lainepaketi" nime all? Lainejada ehk lainepakett tähendab erinevate lainepikkustega lainete liitumise tulemust, millel on ruumis piiratud ulatus. 35)Mida võib füüsikas tähendada mõiste ,,laineimpulss"? Laineimpulsi all mõeldakse erinevate perioodidega lainete liitumise tulemusel tekkivat piiravat ajavahemikku. (Impuls üldiselt tähendab füüsikas laine massi ja laine kiiruse korrutist). 36)Selgita määramatuse printsiipi ehk täpsuspiirangut. Kirjuta neid iseloomustavad
24 võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid lainepaketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk . Dispersiooniseos on osakese-mudelis objekti energia E sõltuvus tema impulsist p
Optoelektroonika tegeleb optilise ja elektrilise energia vastastikuse muundamisega. Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina töötav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk .
risse paigutatud aines. LASER: Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu. Laserikiirgusele on omane: 1) ülikõrge monokromaatsus, 2) kiirte üliväike lahknevus ja 3) väga suur võimsus. Laser suudab seda, mis tavalisele valgusallikale on võimatu. Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid interfereeruvad, moodustades lainepaketi. Valguse faasikiirus vf on kiirus, millega liigub lainepaketi eesmine äär (lainefront). Faasikiirust on eespool nimetatud lihtsalt lainete kiiruseks vf = / T = f = 2 f / (2 / ) = / k. Valguse rühmakiirus (grupikiirus) vr on kiirus, millega levib rühm kõige intensiivsemaid laineid laine- paketi keskkohas. Rühmakiirusega liigub footon kui osake (levib valguse energia). Rühmakiirus on leitav dispersiooniseose = (k) diferentseerimisel: vr = d /dk .
Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö "Voolutarbija tunnusjoonte määramine" analüüs). Loeng 16 · Faasidiagrammi (phasori) koostamine ja rakendamine lainevõrrandi korral. · Lainepaketi (solitoni) tekitamine sagedusest sõltuva levimiskiirusega lainete korral. Lainepakett, soliton, rühmakiirus. Liikuma hakkab interferentsipilt juhul, kui liituvate lainete sagedused on erinevad. Nüüd on lugu nii, et amplituudivalemis lisandub faasitegurisse ka ajast sõltuv liige, mis sarnaneb liitvõnkumistest tuntud tuiklemise valemiga. Faasitegurisse lisandub liige , millele vastavalt laineformalismile tuleks lisada .
Elektrivõnkumiste faasidiagramm. Induktsiooni elektromotoorjõud on alati vastassuunaline pingega kondensaatoril, voolutugevuse faasinurk jääb täpselt nende vahele ("vektor" IR on kaksiknoolega ULUC risti). Loeng 15 Mootorit sisaldav vahelduvvooluahel (eelmise semestri laboritöö "Voolutarbija tunnusjoonte määramine" analüüs). Loeng 16 · Faasidiagrammi (phasori) koostamine ja rakendamine lainevõrrandi korral. · Lainepaketi (solitoni) tekitamine sagedusest sõltuva levimiskiirusega lainete korral. Lainepakett, soliton, rühmakiirus. Liikuma hakkab interferentsipilt juhul, kui liituvate lainete sagedused on erinevad. Nüüd on lugu nii, et amplituudivalemis lisandub faasitegurisse ka ajast sõltuv liige, mis sarnaneb liitvõnkumistest tuntud tuiklemise valemiga. Faasitegurisse lisandub liige , millele vastavalt laineformalismile tuleks lisada .
jada võib liikuda mistahes kiirusel ( isegi kiiremini kui valguse kiirus vaakumis ). Osakesed küll tõesti teleportreeruvad ajas ja ruumis, kuid see põhjustab ju osakeste lainelisi omadusi ehk osake käitub kui laine. Seetõttu võib aegruumis liikuvat osakest kujutada lainepaketina ehk lokaliseeritud lainena, mis kujutab endast mitme või lõputu siinuselise laine superpositsiooni. See tähendab ka seda, et osakese lainepakett kannab endas impulsi ja energiat ning selle lainepaketi levimiskiirust näitab laine rühmakiirus, mis ongi võrdne ka osakese reaalse liikumiskiirusega. Ja see allub juba täielikult relatiivsusteooria põhinõuetele. Osakesed järgivad relativistliku mehaanika seadusi. Näiteks relativistliku dünaamika põhivõrrand on E2=c2 p2+m02 c4. Kasutades kvantmehaanikas tuntud osakese energia ja impulsi avaldisi = =
See kehtib ka vastupidisel juhul. Lainearv ja impulss on omavahel seotud. Alustame Fourier´i integraalist. Fourier´i integraal on Fourier´i rea üldistuseks mitteperioodiliste funktsioonide juhule. Ühe muutuja funktsiooni f(x) Fourier´i integraal on g(k) funktsioon on f(x) funktsiooni Fourier´i pööre, mida on võimalik f(x) funktsiooni kaudu välja arvutada järgmiselt: Praeguses näites vaatame aga teatud kindlal ajahetkel olevat lainepaketti. Lainepaketi kuju on võimalik esitada Gaussi jaotusena: nimetatakse dispersiooniks, mis iseloomustab jaotuse laiust. Antud näites saab osakest kirjeldada lainepaketina. Järelikult dispersioon kirjeldab siin osakese asukoha määramatust x . Kui me f(x) funktsiooni esitame fourier´i integraalina, siis avaldub f(x) siinuseliste lainete eikx superpositsioonina. k on lainearv ja on lainepikkus Lainepaketi lainearvu ja amplituudi komponente näitabki eespool väljatoodud g(k) funktsioon. Kui
annaabi.ee 
