üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. o Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. o Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. o Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. o Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. o Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr.
ja mandriliseks kooreks. Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Subduktsioon ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimimeist koosnev vedel mass. Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstr. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud
Käsi alustab tõmmet üle sirutatud asendist, sellest hetkest peaks käsi liikuma suunaga alla ja küljele. Jälgida tuleb, et, kuni õlavöötmeni jõudmiseni juhib tõmmet tugevdatud ranne, mitte küünarnukk. Õlani jõudes peaks küünarnukk olema moodustanud täisnurga. Sellele järgneb kõige kasumlikum tõmbefaas, mida tuleb pikendada võimalikult kaugele vastu reit. Terve tõmbe jooksul peab peopesa olema suunatud taha. Kuigi varem oli kasutusel ka lainekujulise peopesaliigutusega tõmme, peaks käsi liikuma eest taha, et vältida keha üles-alla loksumist. Taastusfaas algab käe veest välja toomisega, pöial ees. Lihaste puhkamise eesmärgil tuleb kätt hoida võimalikult lõdvana. Enne käe vette sisenemist tuleb väike sõrm ette keerata, et vältida pritsmete teket ja veealust käe liigutamist. Käsi peab sisenema vette õlgade laiuselt. Aeglasel ujumisel või treeningul on tüüpiline paaristõmmetega ujumine, sest nii on lihtsam
laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid.
Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkel-rauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks Vahevöö ek mantel; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune Ookeaniline maakor ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor Kurrutus kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon Murrang sügav maakoorelõhe Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal Mineraal looduslik tahke kemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad
annaabi.ee 
