suhtutakse negatiivselt. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad ennast tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Koolikiusamine jääb paljusid inimesi kummitama kogu eluks. Kiusamise järelmõjud Halvad sõprussuhted; Tõrjutus; Halb õppeedukus; Madal grupistaatus; Käitumisprobleemid; Probleemid suhtlemisel; Vägivalla ohvriks langemine ka teistes inimsuhetes. Kiusamise laineefekt Piltlikult võib kiusamist võrrelda lompi visatud kiviga, mille ümber tekkiv lainetus levib lombi ääreni. 1. aste: Kiusamise juhtum – ohver tunneb end ebaturvaliselt. 2. aste: Vanemad ja perekond – viha kiusamise suhtes ning empaatia ohvri vastu. 3. aste: Pealtnägijad koolis – jälgivad rahutusega, see võib juhtuda ka nendega. 4. aste: Teised koolis – kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. 5
elu enesetapuga. On olemas seosed ohvriks olemise ja vaimsete häirete vahel ning kiusatud õpilased on hiljem tunnistanud enesehinnangu märgatavat langust. Õpilased, kes on kiusamist kogenud ning tunnevad end tõrjutuna, ei oskagi kiusamisele vastu astuda. Osad noorukid, kes on keskkooli kahel esimesel aastal sattunud pidevate rünnakute ohvriks, ei tunne ennast veel kolm aastat hiljemgi täisväärtuslikuna. Kiusamise laineefekt 5. aste Väljaspool kooli kui õpilased ei ole koolis kaitstud, siis miks peaksid nad olema kaitstud väljaspool kooli? Kool on ühiskonna vähendatud peegelpilt. 4. aste Teised koolis - kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline 3. aste
Väidetakse isegi, et tegemist on grupi ja kellegi individuaalse suhtega. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid. Tuleb tegeleda nii kiusaja, ohvri kui ka kõrvalseisjaga. Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima. Võib olla nii, et ka õpetajad ei tee koolis midagi. Kiusamise laineefekt: I Aste kiusamise juhtum, ohver tunneb end ebakindlana. II Aste vanemad ja perekond ebakindlus kuid esimene emotsioon on viha kiusamise suhtes, empaatia ohvi suhtes. III Aste pealtnägijad koolis jälgivad, see võib juhtuda ka nendega IV Aste teised koolis kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline. V Aste kõik, mis toimub väljaspool koolis sageli on see moonutatud info. Kiusamine ja lapsevanemaid:
teha; 2) need, kes ei taha midagi teha, naudivad vaatepilti. Hirm: kui ma midagi teen, satun ise ohvriks. Oluline ikkagi anda teada täiskasvanule. Tavakooli õpilaste seas: 7% kiusajaid, 8% ohvreid, 2% kiusajaid/ohvreid (Kõiv,2000). Kui kiusamine on võimu ja staatuse saavutamise vahendiks ning selle olukorra muutmiseks ei võeta midagi ette, siis jääb kiusamine antud keskkonda kauaks püsima (Sullivan). Sullivan, 2000) kiusamise laineefekt: kivi visatakse lompi, ja lained hakkavad levima lombi äärde: 1. aste kiusamise juhtum: ohver tunneb end ebaturvaliselt 2. aste vanemad ja perekond: viha kiusamise suhtes, empaatia ohvri suhtes. Peret võiks nimetada kiusamise sekundaarseks ohvriks 3. aste pealtnägijad koolis: jälgivad, see võib juhtuda ka nendega 4. aste teised koolis: kuulevad juhtunust ja tunnetavad, et kool ei ole turvaline
annaabi.ee 
