lähtudes ühtlase liikumise kiiruse valemist s v= . t Eelpoolöeldu põhjal, kui t=T, siis s = , järelikult v= . T Kui arvestame veel valemit (7.66), saame laine levimiskiiruseks v = . (8.3) Laine levimiskiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisega. 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine Vaatleme homogeenses keskkonnas punktikujulist laineallikat, mis võngub harmooniliselt seaduspärasuse (t ) = A cos( t + 0 ) . (8.4) põhjal. Siin ja edaspidi tähistame sümboliga mistahes hälvet tasakaaluasendist. Võnkumine levib keskkonnas lainetuse kujul kiirusega v . Kui ta jõuab mingi keskkonnaosakeseni kaugusel r laineallikast, hakkab see võnkuma seaduspärasuse r (r , t ) = A(r ) cos t - + 0 . (8.5)
2 2 koherentset laineallikat. r1 r2 r 2 1 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku
levib ka maja nurga taha. Miks kanduvad lained nurga taha? Selguse saame Huygensi printsiibi abil. Kui joonistada tasapinnalisele avaga tõkkele langevad tasalaine frondid , siis on näha, et ava keskosas levib ka pärast ava läbimist tasalaine, kuid ava servadest lähtuvad keralained. Seega ava taga tungib elementaarlainete puutepind ruumi piirkonda kuhu tasalaine kiired ei saa levida. See ongi laine levimine tõkke taha, mida nimetatakse difraktsiooniks. Kui on kaks või rohkem laineallikat, mis juhtub siis lainetega? Lained liituvad (superposeeruvad), häirimata teineteist. See tähendab, et mingi keskkonnaosakese kaugus tasakaaluasendist on määratud liituvate lainete hälvete geomeetrilise summaga. Sellist väidet lainete liitumise kohta nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kuna tegemist on printsiibiga, siis seda millestki tuletada ei saa, see on eksperimentaalne fakt. Kui üksikuist lainetest tingitud võnkumiste faaside vahe on keskkonna igas punktis
s v . t Eelpoolöeldu põhjal, kui t=T, siis s , järelikult v . T Kui arvestame veel valemit (7.66), saame laine levimiskiiruseks v . (8.3) Laine levimiskiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisega. 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine Sfäärilise ehk keralaine allika näitena vaatleme homogeenses keskkonnas punktikujulist laineallikat, mis võngub harmooniliselt seaduspärasuse (t ) A cos t 0 . (8.4) põhjal. Siin ja edaspidi tähistame sümboliga hälvet tasakaaluasendist. Võnkumine levib keskkonnas lainetuse kujul kiirusega v . Kui ta jõuab mingi keskkonnaosakeseni kaugusel r laineallikast, hakkab see võnkuma seaduspärasuse r
annaabi.ee 
