sügisel on lehed punased, eriti noortel puudel. Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Seemned valmivad juuni lõpul, juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis paljuneb peamiselt juurevõsude abil, juurevõsu annab väga rikkalikult. Noorelt kiirekasvuline. Vanus 80-100a. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju
Sobiv kasvatada üksikpõõsana. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 39 Thuja occidentalis 'Spiralis' Võra noorelt koonusjas, hiljem kujuneb sammasjaks. Oksad kaarjalt tõusvad, kaetud kuni maapinnani spiraalselt põõrduvate püstiste võrsetega, mis meenutavad sõnajala lehti. Okkad sinakasrohelised, talvel muutuvad vähe. Võib kasvada kuni 10 (15) m kõrgeks. Thuja occidentalis 'Wareana Lutescens' Tiheda laikuhikja võraga kuni 5 m kõrge põõsas. Soomused kogu aasta hele-kollakasrohelised, kõige eredamad aga kevadel ja suvel, talvel muutuvad nõrgalt pronksjaiks. Thuja occidentalis 'Semperaurea' Võrsete tipud pronksjaskollased. Thuja occidentalis 'Fastigiata' Sammasjas harilik elupuu. H<15 m. Külgoksad lühikesed. Soomused helerohelised. Eestis sage kalmistutel. Thuja occidentalis 'Globosa' Kerajas harilik elupuu. Kuni 1,5 m kõrge tihetate püstiste okstega põõsas.
eesti kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku Isasurvad tumepurpurpunased 7-8 cm teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad pikad emasurvad - 12 cm pikad vähem mõisapargis ja on 32,6m kõrge. On siiski viljakatel saviliiv- ja värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel. Valdav osa hall-lepikutest leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun,
Eestisse planeeriti kultiveerida 5 a. jooksul (1999-2003) 1,7 milj. taime, so. 1000 – 1500 ha. Alustati 1999. a. kevadel, kui istutati 130 ha. Praeguseks ca 1000 ha kultuure. Harilik tamm (Quercus robur) Tamme perekond on väga liigirikas, teatakse 450-500 erinevat tammeliiki. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. Eesti teadaolevalt kõrgeim puu kasvab Sagadi mõisapargis ja on 32,6 m kõrge. On laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad
annaabi.ee 
