haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis. Horisont 5/2009 Tõnu Tuvikene Marika Almar
pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevaks haava ümber tõuseb temperatuur, tekib paistetus. Selline lihtsaim reaktsioon, võib sellestki hoolimata olla isegi surmavalt ohtlik
vaatevälja triiviva vaadeldava objekti vastavaid külgi ja võeti kasutusele, et mitte segi ajada neid planeedi enda ilmakaartega. Jupiteri atmosfääridetailide eluiga mõõdetakse nädalate, päevade või aastatega. Isegi kuulus Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba 340 aastat, on viimaste aastakümnetega kahanenud. Selles laigus on väga tugevad tuuled ja suured tormid Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis (Maal tekitavad magnetvälja liikumised vedelas metallilises tuumas). Nagu Maad ja teisi magnetväljaga planeete, ümbritseb ka Jupiteri magnetosfäär - ala, kus selle magnetvälja mõju domineerib seal olevate laetud osakeste üle. Vaatamata nimetusele pole magnetosfäär kunagi kerakujuline, sest päikesetuul ehk Päikeselt lähtuv laetud osakeste
TEINE VARIANT: Tasemete all võib öelda ka skaala, sest tasemed väljendavad div. Kas homogeenses koosluses( alfa div.), liigi vahelduvust ( beeta div) või siis div. Heterogeensel maastikul (gamma div). Homogeenne on keskkond. Alfa on div. Mingis laigus, gamma on div erineval maastikul olenevad laigud. Igal laigul on oma ette liik, mis võivad omavahel kattuda. Beeta div. Avaldub kui gamma jagada alfaga. Beeta on seda suurem, mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui liigid üldse ei kattu, sellised juhul on beeta võrdne laikude arvuga. Kui kõikides laikudes on ühed liigid, siis on beeta võrdne ühega. Beeta muutub vahemikus 1 kuni keskkondade laikude arv. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna vaheldumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Dominantsust võib nim. Ka ühtluse antonüümiks. 44.Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks, Gini indeks, Hilli perekonna indeksid (N 0, N1, N2),
16.04.09 Diversiteedi tasemed(skaala) Tasemed väljendavad diversiteeti kas homogeenses koosluses(alfa-diversiteet), liigi vahelduvust(beeta-diversiteet) või siis diversiteeti heterogeensel maastikul(gamma- diversiteet). Homogeenne keskkond mingi keskkonna laik, milles on levinud meid huvitav kooslus. Liikide arv pindalaühikul. Gamma-diversiteet summaarne diversiteet, koosneb erinevatest laikudest. Beeta-diversiteet=gamma/alfa Beeta on seda suurem mida vähem on erinevates laikudes ühiseid liike. Kui igas laigus on iseliigid siis on beeta võrdne laikude(koosluste) arvuga. Kui aga kõikides laikudes on samad liigid siis on beeta võrdne ühega. Beeta nimi on liigivahelduvus. Beeta näitab millise intensiivsusega keskkonna muutumine mõjutab koosluste liigilist koosseisu. Diversiteedi komponendid Taksonite arvu loetakse vaid üheks diversiteedi komponendiks. Joonis. Kaks metsatukka, mõlemas S=3 ehk kolm liiki mõlemas, ühes metsatukas 15 isendit.
annaabi.ee 
