1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on
hmaseks. "iu- kussu magama," miseb ta "laulan sulle laulu ma..." Laps aga karjub ja rammestub karjumisest. Varka neb jlle porist maanteed, kompsudega inimesi, Pelagejat, isa Jefimi. Ta mistab kike, tunneb kiki, kuid lbi poolune ei suuda ta kuidagi mista seda judu, mis aheldab teda ksist ja jalust, mis rusub teda, mis hirib ta elu. Ta vaatab ringi, otsib seda judu, et tast vabaneda, kuid ei leia teda. Lpuks vtab ta kurnatuna kogu oma ju ning ngemise kokku, vaatab les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes hirib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse. Tdruk tuseb taburetilt ja kib laia suuga naerdes silmi pilgutamata mda tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi kditab mte, et ta kohe pseb lapsest, kes aheldab teda ksist ja jalust..
tekitab tumeda suurkuu pinnal erevalgeid laike. 6 Pildil on Jupiteri suuremad kuud: ülemises reas Amalthea, Io, Europa, alumises Ganymedes ja Callisto. Huvitavat · Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Planeedi leidmine on lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. · Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH3) annab laigule punase värvuse. Pildil on Suur Punane Laik. · Hetkel, mil Galileo Probe sisenes Jupiteri atmosfääri, oli ta kiirus 106,000 miili tunnis. Inimese poolt loodud masinatest on see siiani suurim saavutatud kiirus. · Jupiteril pole mitte mingisugust kindlat maapinda. Võimatu on sellel planeedil maanduda. · Jupiteril on palju suurem magnetväli kui Maal.
suurkuu pinnal erevalgeid laike. Jupiteri pinnal on Suur Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit.. Laik on suhteliselt püsiv keeriselinemoodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Fosfiin (PH 3) annab laigule punase värvuse. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkuste välgunoolte pilte. Esimest korda külastas Jupiteri 1973. aastal planeetidevaheline kosmoseaparaat Pioneer 10. 2 Kasutatud kirjandus: 1.http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.nasa.gov/worldbook/jupiter_worldbook.html&ei=QjgASqSQFs HF_QaYyqWnBw&sa=X&oi=translate&resnum=8&ct=result&prev=/search%3Fq
1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni(soojusülekande liik, kus soojus kandub ühelt kehalt teisele liikuva gaasi või vedeliku vahendusel, nt tuul) teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Hidalgo:
oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja etaan (C2H6). Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse seda pidevalt. Laigu pikem külg võrdub 50 000 kilomeetriga, lühema külje pikkus on 30 000 kilomeetrit. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiteri rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist. Kuigi rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes üks kilomeeter, selgus, et need koosnevad väga tumedatest osakestest. /2, lk 245-247/ Jupiteril on avastatud 16 kuud. Nelja suuremat nimetatakse Galilei kuudeks (Ganymedes, Europa, Callisto, Io). Need kuu avastas itaalia õpetlane Galileo Galilei 1610. aastal. /1, lk 28/
aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin. RÕNGAD Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi küll, Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks mitmed astronoomid, kuid kõigile pingutustele vaatamata neid avastada ei õnnestunud. 1976. a. saatis automaatjaam "Pioneer-11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas rõngaste olemasolule. Esimest korda pildistasid Jupiteri rõngaid "Voyagerid" 1979. a
liselt püsiv keeriseline moodustis.Tema läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu( 50 000 km.) ja lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ta ära ei kao kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha ühele joonele rivistunud tähekesed -- Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli; nende liikumine, varjutused
Esimesena märkas seda itaalia rahvusest prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse teda pidevalt. Laik on ellipsikujuline, selle pikem läbimõõt võrdub 50 000 km-ga, lühem pikkus on 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao kunagi. "Voyageride" 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). 3 Suur Punane Laik. Et Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab, võib soojus paksu õhukihi pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Nii tekivad tugevad tuuled ja keerised, mille kiiruseks on planeedi pinnal mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Kõik need sündmused leiavad aset tõelises pakases, mis pilvede ülapiiril kõigub vahemikus 100 kuni 160oC.
Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. 6 "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised rehkendused ennustavad Jupiteri atmosfääri hiigelkeeristele tuhandete aastate pikkust eluiga. Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab ning läbi paksu õhukihi saab soojus pinnale liikuda ainult konvektsiooni teel. Tekivad tugevad tuuled ja keerised. Tuule tugevuseks on mõõdetud kuni 100 meetrit sekundis. Joonis 2. Suur Punane Laik Pilvede ülapiiril kõigub õhutemperatuur vahemikus -100°C kuni -160°C.
..26 päeva. 6Kaelustuvi Columba palumbus Kaelustuvi ehk meigas on hakist suurem meie kõige suurem tuviline. Vanalinnu kehavärvuseks on põhiliselt hall, tiivad pealt pruunid, alt helehallid või valkjad. Tiibade ülapoolel on keskosal heledatest küünarkattesulgedest moodustunud valge laik. Selle ja külgkaelal asuva heleda kolmnurga (ning muidugi suuruse) järgi on teda teistest tuvilistest kerge eristada. Meika puguala ja rind on veinipunase varjundiga, kaelal lisaks eelmainitud laigule ka veel metalliläikeline piirkond. Linnu pea ja sabasulgede viimane kolmandik on tumehalli värvusega. Nokk on kaelustuvil otsast kollane, vahanaha piirkonnast aga punane. Linnu jalad on karmiinpunased. Noorlind näeb välja umbes nagu vanalind, aga ta on pisut väiksem ja heledad piirkonnad kaelal ning metalliläikeline piirkond ei ole välja arenenud või alles hakkab õrnalt tekkima. Noorlinnu nokk ja jalad on pruunid. Kaelustuvi lend on kiire ja
annaabi.ee 
