muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset"). Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad / nii ammu linna alla maetut/nii kõvasti kiviplaatidega kaetut). Raamatu viimane jaotus, "Mees ja lind", on käsitleb eelkõige armastuse (ma olin koos õega ja ei/ rääkinud sinust) ja selle mõrade teemat (me möödarääkimiste naerune lootsik/ triivib omasoodu). Siin tuleb esiplaanile naise sisemaailma ja tundeelu temaatika, naise suhestumine ja suhe mehega
Nad vaatavad elule kui millelegi väga haprale ja usuvad, et inimkonna jätkuv eksistents sõltub pigem uuest vaatepunktist elule ja koostööst, mitte aga vallutamisest. (Grenz 2003: 19) 1.1 Postmodernne teadvus Postmodernistlik teadvus ei ole alal hoidnud eelmiste põlvkondade optimismi. Vastupidi modernistidele iseloomustab postmoderniste pessimism. Esimest korda lähiajaloos ei jaga uus põlvkond oma vanemate veendumust, et maailm on muutumas paremaks paigaks kui enne. Alates laienevatest osooniaukudest ja lõpetades teismeliste vägivallaga näevad inimesed probleeme üha kuhjumas. Nad ei ole enam veendunud, et inimeste leidlikkus suudab lahendada need hiiglaslikud probleemid, millega me silmitsi seisame. Nad ei ole ka veendunud, et nende elatustase saab olema kõrgem kui nende vanematel. (Grenz 2003: 26-27) Postmodernistlik põlvkond teab, et elu planeedil Maa on habras. Valgustusaegne mudel, mille kohaselt inimene loodust vallutas ja mis sai alguse Francis Baconist,
See on nii sellepärast, et laamade servad kas: - hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma nukkidega, esineb tihti purustavaid maavärinaid. - põrkavad kokku; nende ääred purunevad ja tekkinud pangad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks (nt Himaalaja), lisaks on sellistes kohtades ka palju tugevaid maavärinaid. -eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor, pidevalt laienevatest lõhedest tungib välja laava, mis tardudes ookeanialust maakoort järk- järgult juurde kasvatab. Seepärast on maakoor ookeanide all ka kõige noorem, seda vööndit tähistavad ookeanide keskmäestikud. Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga
järgida kõikides tekstides, siis tarbetekstid jäävad sellest kindlasti välja. Selleks, et 11 elanikkonna kõik grupid saaksid neid puudutavatest olulistest dokumentidest üheselt aru, on oluline, et avalikus suhtluses järgitaks normeeritud kirjakeelt. Seetõttu on kirja pandud ka sätted, mis reguleerivad asjaajamiskeele kasutust Eestis. Järgnevad alaosad annavad ülevaate asjaajamiskeele kasutamisele laienevatest nõuetest, mis on reguleeritud põhi- ja keeleseaduses ja Vabariigi Valitsuse määruses “Eesti kirjakeele normi rakendamise kord”. 2.1 Nõuded põhiseaduses Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) reguleerib kõiki laiemate valdkondade põhimõtteid (riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, keelekasutus, õigusloome jms.). See seadus käsitleb ainult üldisi põhimõtteid ning seda täiendavad veel lisaks paljud muud seadused ja õigusaktid
annaabi.ee 
