järelvalve seisukohalt. Peamiselt võib, aga öelda, et Nizza leping oli Eestile positiivne sellepärast, et esialgne liitumisplaan oli endiselt jõus ning ei lükatut liitumist edasi. Edukalt lõppenud Nizza tippkohtumise tulemused olid Eestile positiivsed ning liitumisprotsess EL-i suunas võis jätkuda(Nizza leping). Positiivsed ja negatiivsed aspektid Nizza lepingu läbirääkimised olid väga pikad. Võeti vastu mitmeid otsuseid ning pandi paika edasised plaanid arvestamaks tulevaste laienemistega just idapoole ja väiksematesse riikidesse. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et korjati üles ka Amsterdamist laokile jäänud ideed ning üritati neid läbiviia. Hea on see, et ei unustatud neid lihtsalt ära ega lükatud kõrvale. Veel võib välja tuua selle, et suuendati Euroopa Parlamendi rolli ja volitusi, kuigi need jäid siiski väikeseks ning on seda siiamaani, siis vähemalt üritati. Nizza lepingu
aastal murettekitavalt 15 miljoni hektari võrra (eeskätt troopiliste metsade ja viimasel ajal ka boreaalsete metsade arvel). (1) EU-25 annab 2025% maailma puidu- ja puidutoodete toodangust, sama suur osakaal on tal ka vastavas ülemaailmses tarbimises. EL on maailmas Jaapani järel teisel kohal troopilise puidu tarbimises. Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (1) EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL
muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. 5 Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit ei alustanud nii suurelt, kui me teda tänasel päeval teame, kuid kasvas selliseks järk-järgult laienemistega. Kui 1. jaanuaril 1952/1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ja Euroopa Majandusühendus ehk sõlmiti Rooma leping, kus oli ainult kuus asutajariiki Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja (Lääne-) Saksamaa. Kuna ühendused osutusid edukaks õitsengu loomisel ja edendasid rahumeelset koostööd oma liikmete vahel, soovisid õige pea ka teised riigid liituda. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa
silmapaistvust. Milline võiks olla euroliidu tulevik? Õige vastus oleks ilmselt: seda ei tea mitte keegi. Praeguseks on käes seis, kus räägitakse võrdselt nii föderaliseerumisest kui ka rahvuslikest huvidest. Üldiselt aga arvatakse, et edasiminek on üsna keeruline, kuni ei suudeta vastu võtta ühist põhiseaduslepingut, mis seni on läbi kukkunud. Selle vastuvõtmist aga häirib eri riikide sisepoliitiline õhkkond, mis seisab uute laienemistega kaasnevate riskide võtmise vastu. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht) 9. Postmodernne ühiskond Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks Suur tarbimisvalik kultuuri tarbimine muutub katkendlikuks (N.üks ja sama inimene kuulab hip-hop-i, kannab tööl shanellkostüümi ja õhtul teksaseid ning sööb salaja hamburgerit) Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest
annaabi.ee 
