Teie (edaspidist) tegevust; Ühiskonda? Lissaboni leping Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad 1) Suurem roll liikmesriikide parlamentidel 2) Euroopa Liidu juhtivate institutsioonide ajakohastamine ja demokraatlikumaks muutmine. 3) Tugevam hääl kodanikele (rohkem osalusdemokraatiat) 4) Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud 5) Euroopa Liidust väljaastumine: Lissaboni lepingus sätestatakse esimest korda selgesõnaliselt liikmesriikide võimalus liidust välja astuda.
põhiküsimustes ühel ja samal meelel. Juhul kui läbirääkimised on edukad ning Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitakse vabakaubandusleping saab nendest kahest üks maailma suurim kaubandustsoon. Tänapäeva piirideta maailmas on ettevõtlus arenenud nii kaugele, et ettevõtted on kasvanud nii suureks, et on tekkinud ettevõttevõrgud. Maailm on globaalsem ning seetõttu peavad ka ettevõtted selle jaoks midagi ette võtma (investeeringute, laienemiste, ülevõtmiste, 5 koondamiste näol). Sellepärast on tekkinud ettevõttevõrgud, mis on mitmesuguse kujuga, ja millele lisandub aja möödudes üha enam uusi vorme. Kõige tavalisemad neist on: Iseseisev kasumikeskus. See võrk ellimineerib kesktaseme juhid ja delegeerib vastutuse tootearenduse ja läbimüügi eest vastavalt inseneri-ja turundusgrupile (probleemilahendajatele ja-
See täiendas varasemat standarti kitsenduste rakendamisel. Uuel versioonil laiendati pikkust 207 sümbolini, eemaldati kaheksa tasemeline maksimaalne juhendamise limiit ning eemaldati ka koma spetsiaalne tähendus failinimedes. (ISO 9660 2010) On toimunud ka üldised laienemised limiitide tõttu. Rock Ridge toetab POSIX loa säilitamist ja pikemat ASCII-koodidega nimesid, Joliet toetab nimesid, mis on varutud Unicode’is, mis lubab kasutada peaaegu kõiki olemasolevaid sümboleid. Laienemiste tõttu on loodud ka ISO 13490, kus on palju rohkem võimalusi, kui ISO 9660 failisüsteemis. (ISO 9660 2010) ISO fail on loodud CD ja DVD plaatidelt info salvestamiseks. Selle faili eeliseks on see, et ta loob identse koopia plaadil olevast failist. ISO faili teiseks eeliseks on, et seda saab kasutada kõigil suurematel arvutiplatvormidel. Veel on lihtne ISO tüüpi faile interneti ning lan ühenduse kaudu jagada. Eeliseid teiste failide ees on
Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. ,,Pippini kinki" loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka ,,Pippini kingi" ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure
Ida-Euroopa riikide majanduste. On väidetud, et ida laienemisega jättis Euroopa Liit oma endise sümmeetrilise integratsiooni strateegia, integreerides piirkonna majanduse struktureeritud asümmeetrilise suhetesse, millel on palju sarnaseid elemente kolnialismiga. Kui kinnisvara mull kokkuvarises, tuli ka selle struktuuri aluse nõrkus välja. See põhjustas omakorda palkade languse ja väljarände. Autorid näitavad oma artiklis, et ida poole suurenemine kahjustas eelnevate laienemiste edu ja seda eriti Hispaania näitel. Baltiriikide jaoks oli kriisi efektiks massiline sissetulekute ümberjaotus. Sissejuhatus 2004 antud artiklis(The Qualitative Shift in European Integration: Towards Permanent Wage Pressures and a ‘Latin-Americanization’ of Europe?) väitsid autorid, et protsess mis viis ida laienemisele, pm turgu liberaliseerimine, hakkas ühe rohkem tunduma nagu Ladina-Ameerika 1980ndate paigus. Ehk siis nad väitsid,