6) mõõtu, määra, nt tosinate kaupa, ligi seitse, kümnete viisi, neljakümne ümber, seitsme võrra, sadade haaval 7) mööndust: vaatamata, sõltumata, hoolimata, kiuste 8) tegijat: poolt 9) valdajat: kätte, käes, käest 10) vahendit: abil, läbi 11) kaasas- ja ilmaolu: koos, ilma, lisaks Eesti keelele omased postpositsioonid on keeletüpoloogiliselt iseloomulikud keeltele, kus on regressiivne sõnajärg (SOV-keeled), kus subjekt ja objekt paiknevad laienditena verbi ees. Eesti keel on põhitüübilt SVO-keel ehk progressiivse sõnajärjega keel, millele peaksid tüpoloogiliselt omasemad olema prepositsioonid, tegelikult on aga vastupidi. SOV- sõnajärjetüüp on vahetunud ilmselt keelekontaktide tulemusel SVO vastu, aga kaassõnade osas on säilinud vana soomeugriline järjestus. Eessõnu on eesti keeles tunduvalt vähem kui tagasõnu, nt kuni hommikuni, enne õhtut, keset päeva, ilma temata, piki teed. Tüüpiline seos:
92) Bronhiaalpuu ehitus Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda 23 hargnevad bronhioolideks. Bronhioolid, mille seintes on alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienditena – alveolaarkotikestena. 93) Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas ruum – pleuraõõs. Pleuraõõnes on seroosne vedelik, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes põsib negatiivne rõhk. 94) Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid
originaalne, absoluutne. Nt täiuslik päikesekaitse, kordumatu värskus ja elujõud. Superlatiivse sisuga substantiivid: liider, teenäitaja, meister, musternäidis, kroonijuveel, paradiis. Nt Vaibaparadiis või tervisliku toitumise musternäidis. Intensiivsust väljendavad täiendsõnad: üli-, ime-, ultra-, tipp-, super- jne, nt ülisoodsalt anname ära või imeodavad kõned või tuliuus Mazda. Intensiivsusadverbid laienditena: väga, eriti, iseäranis, uskumatult, hämmastavalt, üllatavalt, eriliselt, erakordselt, enneolematult, tõeliselt, oivaliselt, fantastiliselt, kaugelt palju, veel, tunduvalt, oluliselt, märksa, silmnähtavalt. Efektsema mõju saavad „poeetilised“ ja ebatavalised sõnad, nt erakordselt püsivad toonid, üllatavalt palju ruumi, võrratu lõhn. Reklaamitava toote puhul nende võtete kasutamine on vajalik, et toode silma paistaks teiste omasuguste seast
Puudujäägid söötmiskorralduses ja mittekvaliteetsed söödad vähendavad piimatoodangut ja alandavad piima kvaliteeti. · Seede üldkäsitlus · Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees- ja pärismaost ehk libedikust. · Pärismaole järgneb teiste imetajatega sarnane soolestik. · Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast · Anatoomiliselt on eesmao osad käsitletavad söögitoru alaosa laienditena. · Lehma eesmao maht on vahemikus 120-240 liitrit. · Võrkmiku ja kiideka nimetus tuleneb limaskesta voltidest. · Võrkmiku sisepind on kaetud kärgja limaskestaga. · Kiidekas aga paiknevad tihedalt üksteise kõrval olevad lehtjad moodustised ehk kiidekalehed. Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises osas. · Nende limaskesta hattude kaudu toimub lenduvate rasvhapete imendumine.
annaabi.ee 
