M. Granovetter 1973) kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja sotsiaalse struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui ‘sotsiaalne liim’; sotsiaalne kapital inimkapitali kujundajana (nt J. S. Coleman 1988; R. Putnam 2000) Sotsiaalse kapitali kasulikkust määrab nii suhete hulk kui suhete olemus ja kvaliteet: Tihedus/suletus ... avatus/laiaulatuslikkus (Lin 2011) Tugevad sidemed ... nõrgad sidemed (Granovetter 1973) ‘Siduvkapital’ ... ‘sild-kapital’(Putnam2000) Tihedad / tugevad sidemed – ‘siduv kapital’: Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1988) Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000)
Riigikohus on valinud ühetaolisuse põhimõttel maksimalistliku lähenemise ning seega ei teki küsimust, mis on proportsionaalsus. Rahvahääletuse puhul kehtivad samad põhimõtted (vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajasus (Juhan Parts lasi filmida, et tema hääletas 2003 rahvahääletusel JAH, kuid sellel pole niivõrd suurt kaalu, et kahelda salajasuses), proportsionaalsus) 5. Laiaulatuslikkus / demokraatia kaitse demokraatia vaenlase vastu - Laiaulatuslikkus: KOV valitsemise peab olema vahetult legitimeeritud, mitte keskvõimu poolt paika pandud Demokraatia peab olema läbipaistev, stabiilne, kaitsemehhanismidega (§48 (3) Keelatud on ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul
Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a. Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b. Immuniteet – ajalooliselt tekkindu parlamentääri – ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Laiaulatuslikkus ja demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Läbipaistvus (eelkõige erakondade rahastamine) Stabiilsus § 48 lg 3 (kohati liiga kitsas, kohati liiga lai) § 129-131 (demokraatliku riigi puhul väga erandlik) § 54 Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 – 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT 20 RULE OF LAW
Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr
annaabi.ee 
