IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid
ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu isegi riiklikult toetatavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Lähtudes arusaamast, et infoühiskonnas peaks hakkama saama igas keeles, on hakatud looma eestikeelseid kõnetuvastusi, dialoogsüsteeme, elektroonilisi tekstikorpusi ning sõnastikke. Samuti on olemas mitmeid eestikeelseid kastajaliideseid ning laiatarbetarkvara nagu MS Office ja Windows. Sellest kõigest tuleb välja, et võrreldes eelmise sajandi algusega on eesti kirjakeel paljugi muutunud ning selle kasutusvaldkond mitmekesistunud, samuti on tasapisi tekkinud sulam kirjaklikust ja suuliset keelekujust ehk internetikeel. Pärast taasiseseisvumist hakkas kirjakeel hoogsasti arenema suuresti tänu Emakeele Seltsile, Eesti Kirjanduse Seltsile ning eelkõige ka tänu tolleaegsetele
loodud koodi ühilduvus varem loodud tarkvaraosaga · Süsteemi testimine, mille käigus analüüsitakse produkti valmiskomponente. Arvestama peaks järgmiste soovitustega: 1) Testijateks ei tohiks olla tarkvara arendajad; 2) Testimise kavandamist peab alustama nõuete fikseerimise järel ja testimist alustama juba 1.etapil; 3) Süsteemi testimine peab katma 100% funktsionaalsusest; 4) Süsteemi testimiseks peab olema piisavalt ressursse. Näiteks kvaliteetse laiatarbetarkvara tootmisel on testijate arv võrreldav arendajate arvuga; lennujuhtimistarkvara tootmisel ületab testijate arv arendajate arvu kuni 10 korda! Testimine võimaldab hinnata tarkvara kvaliteeditaset, mitte ei ole kvaliteedikindlustuse vahendiks (ainuüksi testimine parandab tarkvara kvaliteeti samavõrd nagu enda kaalumine vähendab kaalujälgija kehakaalu). Kvaliteedikindlustuse kava peaks ka määratlema, millal tunnistada tarkvara levitamiskõlbulikuks. Näiteks: "kõik 1. ja 2
Määravaks on litsents. Nii et on äärmiselt ebaviisakas programmi autori suhtes see, kui inimesed tema higis ja vaevas kirjutatud programmi eest ei suvatse maksta. Eriti taunitav on piraatlus firmade juures. Firmal peaks raha olema küll endale vajalikku tarkvara osta. Piraatlus on igati andestatav eraisiku, näiteks tudengi juures, kellel oli veel piisavalt raha, et endale 8000.- krooni eest arvuti osta, aga kellel ei ole raha, et endale 30000.- krooni eest vajalikku laiatarbetarkvara osta. Siiski oleks soovitav, et see tudeng, endale jalad alla saanuna, hakkab oma tarkvara legaliseerima. Tõsi ta on, et kommertstarkvara maksab palju, aga siinkohal lihtsalt lööb välja kummaline joon arvutikasutajate juures hangitakse endale mingis valdkonnas (näiteks arvutigraafika, tekstitöötlus või tabelarvutus) kõige kallim ja parem programm, mis saadaval on. Tavaliselt on see programm kommertstarkvara ja maksab kallist raha, mida aga välja käia ei taheta.
Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et programmeerimine on vaid üks tegevus tarkvara loomise protsessis - programmi kirjapanemine ehk kodeerimine. Kui on tegemist ühe väikese ülesandega, siis saab üks programmeerija selle ülesandega hakkama. Kui aga on vaja luua midagi sellist, kus töömaht ulatub mitmetesse
Arvuti võtab enda kanda mudeli parameetri(te) muutus(t)est tulenevad arvutused ja inimene saab keskenduda mudeli sisulise külje - omaduste ja seoste - uurimisele. Programmeerimine tänapäeval Tarkvaratööstus on muutunud üheks suurimaks teiste tööstusharude kõrval. Tööpõld tarkvara tegijate ees tundub olevat lõpmatult suur. Iga uus masin või seade, kus rakendatakse arvutit, vajab uut tarkvara. Iga töökoht, kuhu on paigaldatud arvuti, vajab nii igapäevast laiatarbetarkvara kui ka spetsiifilist, ainult selle töö jaoks mõeldud tarkvara - jällegi ei saa hakkama ilma tarkvaratööstuse esindajateta. Miks ma räägin tarkvara loomisest ja mitte programmeerimisest? See tuleneb sellest, et programmeerimine on vaid üks tegevus tarkvara loomise protsessis - programmi kirjapanemine ehk kodeerimine. Kui on tegemist ühe väikese ülesandega, siis saab üks programmeerija selle ülesandega hakkama. Kui aga 12 / 115
annaabi.ee 
