ilmnemisel pritsige põõsaid fungitsiidiga (Topas) 5-7 päeva enne õiepungade avanemist ja kohe pärast saagi koristamist. Mahalangenud lehed koguge kokku ja kompostige. Väetage põõsaid komposti või sügisväetisega. Hävitage tarnad. Sõstra-lehevarisemistõbi -Drepanopeziza ribis Juunis ilmuvad lehtedele kollakas-rohekad algul väikesed ebaselge piirjoonega 1–3 mm suurused täpid, mis hiljem suurenedes muutuvad laialivalguvateks hallikaspruunideks laikudeks. Esimesed laigud tekivad vanematele lehtedele, mis seejärel kolletuvad. Lehed varisevad, marjad tõmbuvad krimpsu. Seen elab ületalve maha varisenud lehtedel, kust kevadel eosed tuule abil alumistele lehtedele ja edasi ülespoole levivad. Haigestuvad must, punane ja valge sõstar. Sõstardel üks tõsisemaid seenhaigusi. Tõrje: Koguge mahalangenud lehed kokku ja kompostige.
muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, šellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik, polüuretaan). Tehisvaigud (kõrgmolekulaarsed) on puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid on lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad peale kantavateks ja laialivalguvateks. Vedeldid on lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vaid lihtsalt vedeldavad töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka. Sikatiivid on teatavad rauaoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsini seemneõli). Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi
1. naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest) 2. poolnaturaalsedvärnitsad- oksoon, segaoksoon ja polümeriseeritud värnitsad 3. tehisvärnitsad- glüthaan värvid Lahustid ja vedeldid Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks. Vedeldid ei lahusta kilemoodustajaid, nad vedeldavad töösegusid. Ühed ja samad vedelikud võivad olla ühtedele lahustiteks, teistele vedeldikeks. Nad lenduvad kuivamisel ja ei kuulu kattekuivjäägi hulka, on abimaterjalideks lakkide ja värvkatete loomisel. Lahusteid iseloomustab:aurustumine, tuleohtlikus, plahvatusohtlikus, tervistkahjustav toime* lahustid võivad olla lihtsad, see tähendab koosnevad ühest keemilisest ühendist või kombineeritud
Kilemoodustajad- viimistlusvahedite osa, et suurendada vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi. Kilemoodustajatena kasutatakse looduslike (kampol, merevaik, tohuvaik, sellak) ja tehisvaike (nt karbamiidformaldehüüdvaik). Tehisvaigud e kõrgmolekulaarsed vaigud- puhas keemia, väga mürgised ja reaktsioonis eraldub alati mingi gaas või aine. Lahustid- lenduvad vedelikud, mis võimelised lahustama kilemoodustajaid, muutes nad pealekantavateka ja laialivalguvateks. Vedeldid- lenduvad vedelikud, mis ei lahusta kilemoodustajaid, vedeldavad vaid töösegusid. On abimaterjaliks värv ja lakk-katte loomisel. Kuna lahustid ja vedeldid lenduvad kuivamisel, ei kuulu nad kattekuivjäägi hulka. Plastifikaatorid- Täiteained- teevad paksemaks Sikatiivid-teatavad raudoksiidid, mis kiirendavad õlide kuivamist. Õlid kuivavad hapnikuga reageerides (taime-, lina-, kanepi-, apelsiini seemneõli).
annaabi.ee 
