alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesurumine annab aimu enesekindlusest, noogutamine näitab partnerile, kui palju sa teda kuulad. Olemas on palju zeste mida tuleks kasutada igapäevaset ja kõigil. Kahjuks me ei tee seda. Inimestega suheldes tuleb kasutada ühist keelt, väljenduda arusaadavalt ja hõlbustada vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala
Toetav kommunikatsioon konfliktid esinevad kõikides suhetes, kuna konflikt on erinev arusaam kahe inimese vahel. lähtekoht: konflikt võib aidata suurendada intiimsust (kuid mitte alati) probleemi hoidmine fookuses enda tunnete selge väljendamine (ei pea alati karjuma või vägivaldselt käituma. võib öelda, et sa solvasid/ärritasid mind) tunnete põhjuste välja toomine häirivast käitunisest rääkida võimalikult konkreetselt (asjast tuleb konkreetselt rääkida mitte laialivalguvalt) efektiivsema kommunikatsioon suunas: verbaalse ja mitteverbaalse info kokkulangevus mitme kanali kasutamine tagasiside küsimine olla arusaadav omapoolsete hinnangute ja tõlgenduste vältimine Rääkija ''kohustused'' sama keele kasutamine öelda mitut moodi(verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas) erinevate kanalite kasutamine ja nende kokkuviimine vastutus endale tagasiside küsimine Kuulaja ''kohustused'' püüda mõista tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht)
Probleemi kirjeldamisele aitavad kaasa esemeline (teenus või toode), organisatoorne (tegevus), ajaline (ajavahemik, mil probleem esineb) ja geograafiline piiritlemine (kas kogu organisatsioonis või ühes üksuses); *Tehakse kindlaks probleemi ulatus ja mõju (kui suurt osa organisatsioonist mõjutab ja milline see mõju on lühiajaline, strateegiline vms)] Vead probleemi määratlemises: *Probleem määratletakse kas liiga laialivalguvalt või hoopis keskendutakse millelegi, mis on lisategur ja ei pruugi otseselt probleemiga seotud olla *Keskendutakse haigusnähtudele (nt mõne töötaja ebaadekvaatne käitumine), mitte põhjustele, millest nähud tingitud on *Ei osata kehtestada prioriteete (tähtsuse järjekorras tegemine versus tekkimise järjekorras tegelemine) 21. Kuidas teha hea otsus (valikute hindamise kriteeriumid ja üldised vead)
käendaja vahel. - Millistel juhtudel aktsessoorsusest räägime ja millised need näited võiksid olla? - ühekülgne - Käendajal on ainult kohustused, võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. - reeglina tasuta Võlausaldaja nõue käendaja vastu Nõude alus: VÕS § 145 lg 1 (3-2-1-124-12, p 11) Nõude Sisu: käendaja kohustus täita põhivõlgniku kohustus võlausaldaja ees Raske on leida nõude alust, käenduse puhul on §-d koostatud laialivalguvalt. See mis on võlausaldaja nõude alus käendaja vastu on tegelenud kohtupraktika. Loeme riigikohtu lahenditest välja, mis on nõude alused. Käendaja vastu esitav nõude alus on §145 lg 1. Lisaks mõnikord kohtu otsustest § 142 Eeldused: 1) kehtiv käendusleping (võlausaldaja ja käendaja vahel) 2) käendusega tagatava nõude olemasolu (VÕS § 145 lg 1) 3) käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse 1.Käendusleping
annaabi.ee 
