05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist. Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru. Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava läbimõõduga 10 on liiga väikesed, et neid teha valuvormis, nii et neid peab puurima hiljem. Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha
veekogu põhjas olevaid esemeid seal, kus nad tegelikult ei ole. Valgus ei murdu siis kui ta langeb piki pinnanormaali või kui keskkonna optilised tihedused on võrdsed. Valguse murdumist vihmapiiskades tekib vikerkaar. Täielik peegeldus Valgus langeb tohedamast keskkonnast hõredamasse ja murdub n-ist eemale. Kui suurendada langemisnurka siis suureneb ka murdumisnurk. Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks.
Pierre de Fermat /pj dfma/ (1601-1665) oli prantsuse matemaatik.
Fermat printsiibil põhineb valguskiirte trajektoori arvutamine (Ray-tracing):
3.4 Valguse täielik sisepeegeldumine
Vaatleme valguskiire üle üleminekut hõredamast keskkonnast 1 tiheda-masse keskkonda 2
(n1
Murdumisnäitajat nim. absoluutseks, kui ta on leitud valguse üleminekul vaakumist mistahes keskkonda ehk vaakumi suhtes : sin / sin = n - langemisnurk vaakumis ehk langeva kiire ja langemispunktist tômmatud ristsirge vaheline nurk - murdumisnurk antud keskkonnas ehk sama ristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk. Kui valgus läheb üle tihedamast optilisest keskkonnast hôredamasse vôib langemisnurk osutuda nii suureks, et murdunud kiir libiseb mööda kahe keskkonna lahutuspinda ehk = 90o. Langemisnurga suurenemisel hakkab valgus samasse keskkonda tagasi peegelduma. Sellist nähtust nimetataksegi täielikuks sisepeegelduseks. Langemisnurka, mis vastab 90o-sele kiire murdumisnurgale nim. täieliku peegelduse piirinurgaks. Igal 2 optilisel keskkonnal on sellel oma väärtus. 1 Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. On olemas kaks pôhilist läätsede liiki :
7 Goldmann-Hodgkin-Katzi võrrand kirjeldab olukorda, kus membraan on läbilaskev mitmetele ioonidele, mitte vaid ühele. Korraga liigub mitmeid ioone. Gibbs-Donnani tasakaal- kui ühel pool mingit lahutuskihti nt rakumembraani on mittedifundeeruvaid ioone, jaotuvad ka difendeeruvad ja membraani hästi läbivad ioonid mõlemal pool lahutuspinda erinevates kontsentratsioonides. Näiteks kui ühel pool on suured negatiivselt laetud osakesed (nt anioonsed proteiinid), mis ei saa membraani läbida, siis sealt piirkonnast difundeeruvad väikesed negatiivselt laetud ioonid kergemini ära kui katioonid.Kirjuta näide- Nt läbivad ioonid A+ ja B- ning R-, mis ei suuda membraani läbida. A ja B ebaühtlane jaotus kahel pool membraani ning täiendav osmootne rõhk R- poolel.
annaabi.ee 
