TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 15.03 Töö esitatud: 15.03 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlus...
Silindrikujulised valandid, mille sise- ja välispinnad kuuluvad lõiketöötlusele, on soovitatav paigutada vormi vertikaalselt. Pinnad, mis on omavahel seotud täpsete mõõtmetega, tuleb paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde, et ei tekiks nendevahelisi hälbeid vormipoolte nihkumise tõttu koostamisel. Samal põhjusel tuleb lõiketöötluse baaspinnad paigutada ühte (soovitatavalt alumisse) vormipoolde. Vormi (mudeli) lahutuspind peab tagama mudeli või mudeliosade hõlpsa eemaldamise vormist ja kärnide mugava asetamise vormi. Lahutuspind on soovitatav valida tasapinnaline, et vähendada vormimise töömahukust. Lahutuspind tuleb valida selliselt, et kärnide arv oleks minimaalne või oleks üldse välditud nende kasutamist. Võimaluse korral tuleb lahutuspind valida nii, et vältida valandi osade nihkumist üksteise suhtes vormi koostamisel. Terasvaluvormil ei kasutata räbupüüdelit. Terase suure kahanemise
Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne Töö nr: vormimine) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö F. Sergejev 23.04.2013 arvestatud: Töö ülesanded: Teha stantsise joonis(lahutuspind, töötlusvaru, stantsimiskalded) Deformeerimisskeem(lahutuspind, deformeerimissuund) Lõppvao eskiis.(kraadisoon, ümardusraadiused) Valida stantsimiseviis, tööriistad ja seadmed. Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Detail Stantsimisviis
see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis Lahutuspind on valitud nii, et juhul kui vormipooled nihkuvad, oleks see hästi näha. Mudeli eskiis Masinvormimisel kasutatakse mudelplaate, mille külge monteeritakse mudelid ja valukanalite süsteemi elemendid. Peale mudeli on joonisel näidatud valukanalite süsteemi elemendid. Terasvalandi alumine mudelplaat Terasvalandi ülemine mudelplaat Vormi koostejoonise eskiis Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Vormimise meetod: masinvormimine. Valandi materjal: valuteras.
kätte saada. Kuna vormi alumises pooles on rohkem mudelit, siis on ka väiksem võimalus, et valandi osad paigalt nihkuksid. Valandi läbivavas on kärn, et valamisel sinna ava alles jääks. Kaks pisikesemat auku valandi kummalgi küljel jäävad peale esmast valamist täidetuks, need puuritakse sisse alles detaili töötlemise käigus. Joonis 2.1 1. Mudeli lahutuspind 2. Vormimiskalded 3. Töötlusvarud 4. Kärn Mudeli joonis Mudeli joonis erineb tehnoloogilisest joonisest, kuid mitte palju. Mudeli joonisel on arvesse võetud juba eelnevalt tehnoloogilisele joonisele kantud vomimiskalded ja töötlusvarud, seetõttu neid uuesti mudeli joonisel enam ei märgita. Mudeli materjaliks on puit, kuid see võib olla tehtud ka alumiiniumsulamitest ja plastist. Joonisel on mustaks märgitud kärnmargid. Minu valandi läbivava
tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi. Nende veekihtide terav lahutuspind võib säilida pikka aega ning seal tekivad sisemised pinnalained ehk siselained. Kui laeva veealune osa ulatub soolase ja mageda vee piirpinnale, pidurdub laeva kiirus, sest laev tekitab liikumisel laineid veekihtide lahutuspinnal. Sellist nähtust esineb jõesuudmete lähedal ning see võib probleeme tekitada ka veepinna lähedal aeglaselt liikuvatele allveelaevadele. Siselained Lained vee ja õli lahutuspinnal Sellel fotol on
Frondid. Mulla soojusreziim sõltub pinnase koostisest, niiskusesisaldusest, õhusisaldusest jne. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Ntx liivastel muldadel on suurema niiskuse korral ruumerisoojus väiksem kui savistel muldadel. Seetõttu niisked savimullad soojenevad päeval vähem kui liivmullad. Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood
Mudel valmistatakse puidust, metallist (Al), plastist ja need jagunevad: Tervikmudel (lihtne valmistada, kuid vormi keeruline teha) Poolitatavmudel (keerukad detailed) Mudelplaat (koosneb valandimudelist ja valukanalite süsteemist) Kahepoolne mudel (plaadid on kohakuti, hea automatiseeritud tootmisel) Detaili tegemise joonised 1.1 Valuvormi koostamisel on tähtis mudeli eemaldamise lihtsus vormist, selleks tuleb arvestada järgmiste punktidega: Vormi ja mudeli lahutuspind Töötlusvaru Valukalded Siseümarused 4 Valukanaleid liigitatakse üleminevalukanali süsteem (harisüsteem) ja aluminevalukanalite süsteem (sifoonsüsteem). Nagu ka nimest väljendub on peamine erinevus kust juhitakse vedelmetall vormi. Üleminevalukanali süsteem - Lihtsaim, kuid põhjustab räbu sattumist valandisse. Valukanalite lahutuspinna süsteem e
Liivmuldades on O 2 sisaldus suur, savil väike. Kui turbamullas palju H2O, siis sarnane savimullale. Frondid - nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad
39) Frondid Frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Seejuures aga ei tohi unustada, et frontaalpind ei ole matemaatiline pind, vaid sel on õhumasside ulatusega võrreldes väike aga kindel paksus. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Üleminekul ühest õhumassist teise toimub frontaalpinnal järsk muutus. Kuna külm õhk on soojast tihedam, siis muutub frontaalpinnal ka õhu tihedus järsult. Front, kui kitsas üleminekutsoon õhumasside vahel ei püsi kaua, vaid tekib ja kaob kiiresti. Protsesse, mis viivad frondi tekkimisele, nimetatakse
annaabi.ee 
