KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON 1. Mis on dispersioon? Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks 2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile? Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust. 3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit?
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektro...
Energia sõltub sagedusest. *Pole seisumassi. St et ta ei saa eksisteerida paigalolekus. F omab massi liikumise tõttu. *Footonil on impulss. Impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutamisega p=mc 9. Metalli valgustamisel kollase valgusega fotoefekti ei teki. Rohelise valgusega fotoefekt võib tekkida, sest rohelise valguse sagedus on suurem ja footoni energia suurem. Punase valgusega fotoefekti ei teki, sest pun valguse sagedus on väiksem. 10. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 11. Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. 12.Neeldumisspekter tumedatest joontest pideva spektri taustal. Tekivad sellepärast, et vastava lainepikkusega valgus ei pääse läbi külma gaasi. Valgus neeldub osaliselt gaasis.
et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. 5. Huygens-Fresneli printsiip Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 6. Valguse dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. 7. Valguse spektri mõiste 8. Spektrite liigid: pidev-, joon-, riba- ja neeldumisspektrid 9. Spektraalanalüüs Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1
Lihtsamalt öeldes, peavad keskonnad olema erineva optilise tihedusega. Seda on lihtne tõestada katsega, kus valgus liigub läbi õhu vette. Selleks tuleb kasutada laseri valgust ja see teeb ilme hoopis erilisemaks. Joonisel on näha mis juhtub valgusega. Tuues näiteks seebimulli katse, siis katseid tehes nägime, et seebimullid on vikerkaare värvilised, ehk tegemist on seitsme värvilise spektriga, kuid seebilahus ise on värvusetu. Sellist valguse lahutumist spektriks nimetatakase dispersiooniks. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis, kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk lained liituvad vastupidistes faasides. Kile jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused see tähendab, et lainete vahel tekib käiguvahe mis näitab kui palju jääb üks laine teisest maha.
Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 5. Valguse dispersioon tähendab erineva lainepikkusega valguse erinevat murdumist. Seaduspärasus: Mida lühem lainepikkus seda suurem murdumisnäitaja ja vastupidi. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Spektrite liigid: 1)Joonspektrid-aurude ja gaaside valguse mõjul tekivad. 2)Pidevspektrid-tekivad kiirgavate tahkete ja vedelate kehade valgusest/ päikese ja tähtede valgus. 3)Kiirgusspektrid 4)Neeldumisspektrid-tumedad jooned 5)päikesespektrid Spektrite tähtsus: aine koostise määramist spektri põhjal nim
Langemisnurga kasvamisel peegeldunud kiire intensiivsus kasvab, murdunud kiire intensiivsus väheneb. Täieliku sisepeegelduse korral on murdunud kiire intensiivsus võrdne nulliga. Valemist 2 on näha, et piirnurk P sõltub keskkondade suhtelisest murdumisnäitajast: n1 = n12 n2 Mõõtes P , saame arvutada murdumisnäitaja n12. Sellel põhinebki murdumisnäitaja määramine refraktomeetriga. Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks. Täpsemalt on dispersioon nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. Refraktomeetri ehitus Refraktomeetri optiline skeem on esitatud joonisel 49. Valgusallikast (1) tulev valgus suunatakse läbi kondensori (2) täisnurksetele prismadele (P1) ja (P2), mille vahele on kantud õhuke kiht uuritavat vedelikku. P1- -valgustusprismaks P2 -mõõteprismaks.
1.1. Isaac Newtoni värviteooria Isaac Newton, kes oli hariduselt füüsik, püüdis oma katsetes tõestada, kui petlik on inimese kujutlus igapäevasest päevavalgusest. Newton väitis, et hommikuvalgus, mida me tavaolukorras tajume läbipaistva ja heledana, koosneb tegelikult värvilistest kiirtest. Tema prismakatsed näitasid, et kui hele päikesekiir lasta läbi klaasist prisma, on võimalik selgelt märgata päikesekiire lahutumist erivärvilisteks kiirteks. Newtoni oletuse kohaselt määrab eseme värvi see kiirtekimp, mis teistega võrreldes on kõige intensiivsem. Erivärvilistest kiirtest koosnevad valguskimbud võivad paista täiesti ühte värvi kuna inimene kiiri eristada ei suuda. Joonis 1. Isaac Newtoni värviring 1.2. Johann Wolfgang von Goethe värviteooria Johann Wolfgang von Goethe ei suutnud ega tahtnud nähtusi füüsikaliselt seletada. Teda
Siit, arvestades valemit (5), on lihtne leida avaldist lahutusvõime jaoks: λ1 R= = m⋅ N . (9) λ2 − λ1 Seega difraktsioonivõre lahutusvõime on seda suurem, mida kõrgem on spektrijärk ja mida rohkem on pilusid võres. Suur nurkdispersioon ei garanteeri veel lähedal asuvate spektrijoonte lahutumist. Lahutusvõime oleneb oluliselt ka difraktsioonimaksimumi laiusest. Viimane oleneb aga pilude arvust võres. KATSESEADE – GONIOMEETER • Goniomeetri e nurgamõõturi kirjeldus ja justeerimine Goniomeeter on seade, mida kasutatakse mitmesuguste kehade (prismad, kristallid jm) tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks optilisel meetodil ja spektrite visuaalseks uurimiseks. Goniomeetrid võivad olla erineva konstruktsiooniga, kuid põhisõlmed ja tööpõhimõte on sama. Joonisel 19
ka vanade vappide omanikke. Ajaloolise heraldika poole pöörduti tagasi 19. sajandi esimesel poolel, mil Saksamaal algas romantismi ajajärk. Romantism väärtustas taas keskaega ja ühtlasi klassikalist heraldikat. Vappide ajaloolisust tõestasid eelkõige asjaarmastajad-ajaloolased, kes koondusid 1834. aastal Jelgavas asutatud Balti Provintside Genealoogiaseltsi. (ibid, lk 64-65) KOKKUVÕTE Heraldika maailm on värvuste ja sümbolite maailm. Sümbolite juured on inimkonna alguses. Märgi lahutumist objektist peetakse tähtsamaiks revolutsiooniks inimeseks kujunemise teel. Orienteeruda märkide maailmas tähendab säilitada side läbikäidud teega. Vapp kõnetab meid märgikeeles, see on universaalne keel. Kui märgikeelt peab igaüks jõudumööda oskama, et osaleda ühiskonnaelus, on vapikeel juba keerulisem, selle mõistmine nõuab teatud eelteadmisi. Teadmiste täpsustudes konkretiseerub ka kontekst. Vapp ei saa alati olla ennast otseselt avav,
annaabi.ee 
