seega võis avada väljavoolu, lastes üleliigsel vedelikul kolonnist välja tilkuda. Oluline oli mitte kolonni lasta kuivaks joosta, sest muidu tungib õhk geelikihti. Reguleerida tuli ka voolukiirus 0,5-0,8 ml/min. Hiljem, kui siniselt värvunud molekulid olid geelist läbi tulnud, võis kiirust lisada. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 0,5ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Lisasin puhverlahust, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogusin fraktsiooni mõõtekolbi. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin
Rf= Vx-Vxmin/Vxmax-Vxmin Töö käik: 1. Kolonn oli juba täidetud geeliga Sefadex G-75. Avasin väljavoolu, lastes üleliigsel vedelikul kolonnist välja tilkuda. Oluline oli mitte kolonni lasta kuivaks joosta, sest muidu tungib õhk geelikihti. Kasutatud kolonnil oli automaatselt reguleeritud kiirus. 2. Kui üleliigne vedelik kolonnist eemaldatud, lisasin kolonni ülaossa pipetiga 1ml proovi. Ootasin, kuni segu lahutuma hakkas. 3. Hakkasin kolonni ülaossa puhverlahust lisama, puhverlahuseks oli 0,1 M NaCl lahus, mille pH=7,5. Segu, mida lahutasin koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin, DNP-aspartaat. 4. Kogusin eelfraktsiooni mõõtkolbi, seni kuni sinine värvus kolonnis oli jõudnud peaaegu väljavooluni. Kogutud eelfraktsiooni mahu mõõtsin mõõtsilindri abil. 5. Edasi kogusin fraktsiooni katseklaasidesse, mis olid kalibreeritud 2ml peale. Nii tegin
Siduriks nimetatakse auto mehhanismi, mis kannab edasi mootori pöördemomenti, võimaldab mootorit ajutiselt jõuülekandest lahutada ja neid teineteisega sujuvalt ühendada. Sidur kaitseb jõuülekannet ülekoormuste eest, piirates ja leevendades ülekantavat pöördemomenti. Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Sidur peab mootori suurima pöördemomendi kindlalt käigukasti vedavale võllile edasi andma. Ta peab lahutuma täielikult, eraldades vedavad ja veetavad osad kiiresti ja sujuvalt. Sujuvalt lülitamine on vajalik, et koormata jõuülekande mehhanisme ja suurendada masina kiirust järk-järgult. Siduri veetavate osade inertsimoment ei tohi olla suur. Olulised on hoolduse ja reguleerimise hõlpsus, juhtimise kergus ja suur töökindlus. Autodel kasutatakse h õ õ r d s i d u r e i d . Seepärast, et nende sidurite vedavad ja
hetkele vastavas seisus. keeramisel see eelsüütenurk väheneb ja vastupidi. Pärast Järgnevalt tuleb katkesti seada katkestuse algusele. Sel- reguleerimist kinnitatakse vastumutter. leks vabastatakse vahelduvvoolugeneraatori korral staa- Eelsüüte automaatregüleerimise korral («Ura^l-3») on tori kinnituspoldid ja pööratakse teda, kuni kontaktid hak- süütehetke kontrollimiseks karteril ja hoorattal seademär- kavad lahutuma. Alalisvoolugeneraatori puhul seatakse gid. Kummikorgiga suletud ava serval (õli täiteava lähe- kontaktid lahutamise algusele katkesti alusplaadi pöörami- dal) on kaks kriipsu märgenditega BMT (ü. s. s.) vasakul sega, vabastades eelnevalt kinnituskruvi. ja P3 (varane süüde) paremal. Hooratta pinnal, mida näeb Kontaktide lahutamise algust saab täpsustada ka õhu- läbi karteri ava, on kaks noolt. Nendest üks on teravikuga