Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees. Neil oli ka idee riigi ja religiooni seotusest ning tsiviliseeritud ja linnaelu lahutamatusest. Kõik need ideed olid roomlaste igapäeva elu aluseks, kuid kõik need ideed realiseeriti inimeste poolt. Seega võib öelda, et Vana-Roomas oli aluseks nii ideed, kui ka inimesed, kes nende ideede baasil oma elu korraldasid.
külastame. Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine ,,ruumis" on tegelikult juba ajas rändamine. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis ,,kahte erinevat moodi": 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult ,,tavapärane" Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda,
külastame. Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine ,,ruumis" on tegelikult juba ajas rändamine. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis ,,kahte erinevat moodi": 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult ,,tavapärane" Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda,
juba ajas rändamine. Sellist asjaolu tõestatakse matemaatiliselt järgmistes peatükkides. Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“: 1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis vastavalt kas minevikku või tulevikku. 2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis. Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult „tavapärane“ Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad
annaabi.ee 
