võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid. Kolleegiumi hinnangul saab vara jagamise kokkuleppe heade kommete vastasuse hindamisel lähtuda ühelt poolt sellest, mida olnuks kummalgi abikaasal õigus seaduse järgi vara jagades saada, ning teiselt poolt sellest, mida kumbki abikaasa vara jagamise kokkuleppe alusel sai. Kui vara jagamise kokkuleppe järgi on ühe abikaasa jaoks vara jagamise tulemus ebaproportsionaalselt ebasoodne ning teine saab ebaproportsionaalse eelise, võib olla tegemist
Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2 saab Kristiina nõuda sellelt õiglast kasutustasu. Variant a: Tiit ja Kristiina abielludes abieluvararežiimi ei valinud, kas korter on käsitletav ühis- või lahusvarana? Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter käsitletav lahusvarana. Variant b: Tiidu ja Kristiina abielu lahutatakse. Kas nende nõuded teineteise vastu on muutunud? - korter on Kristiina oma ja seda temalt nõuda ei saa kuna see on lahusvara PKS § 27 lg 2 p 2 - tulenevalt PKS § 69 tuleb asjad mis on ühisomandis ära jagada - lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte
Kokkulepete sõnastamine Triin (45 a.) ja Mati (55 a.) tulevad notari juurde konsultatsiooni ja räägivad oma soovidest: Nad on abielus olnud 22 aastat. Neil on 10-aastane poeg Kaarel ja 22-aastane tütar Signe, kes põeb epilepsiat ning vajab seetõttu igapäevaelus toimetulekuks ema abi. Ema kahtlustab, et tütre vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Abikaasadel kehtib abiellumisest alates varaühisuse varasuhe. Triinule kuulub lahusvarana enne abielu ostetud elamu ja kõrvalhoonetega kinnistu maal, kus pere hetkel elab (väärtus umbes 100 000 eurot). Matile kuulub lahusvarana 3-toaline korteriomand Tallinnas (väärtusega 100 000 eurot). Matile ja Triinule kuulub ühisvarana 1-toaline Mati ja Triinu kui kaaslaenusaajate poolt võetud pangalaenu eest (jääk 20 000 eurot) ostetud korteriomand Tallinnas, kus elab Signe (väärtus 50 000 eurot). Laenu maksis reaalselt ainult Mati. Kokku maksis Mati oma palgast
Muudatuse erilisus oli arutusel ka Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise Riigikogu suures saalis pärimisseaduse eelnõu esimesel lugemisel 1995. a 26. aprillil. Riigikogu korral tekib erastatud maale PkS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille liikmete küsimustele vastates selgitas muudatuse vajalikkust tollane justiitsminister P. Varul juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Seega kuulus kinnistu abikaasade järgmiselt: "Erinevates riikides on see lahendatud erinevalt. Näiteks ka Eestis oli 1940. a eelnõus ühisvara hulka hoolimata asjaolust, et kinnistusraamatu kandest nähtuvalt oli kinnistu omanik hageja. pakutud riik seadusjärgseks pärijaks, aga enne oli kohalik omavalitsusüksus. Minu seisukoht on, et Pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada
annaabi.ee 
