Rakendamine Inglismaal: o Ka Inglismaal ei olnud rakendatav. "King in parliament" idee o Kodusõda: parlament süüdistas kuningat võimupiiride ületamises ning absolutismi sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega:
1. Antiikajal Sparta: · 2 kuningat, gerousia (gerontide nõukogu), efoorid (valvasid kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist
igaühe esialgset piiramatut vabadust. Loomuseadus ütleb- Inimesel on vaja loobuda kõigist rahurikkuvatest õigustest. Kinni tuleb pidada kokkulepetest. Näha teistest endaga võrdseid. Lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul. B. De Spinoza- loomuõigus on inimese loomulik võim, mida saab piirata vaid teine võim. Võim ongi õigus. Riik on inimeste loomulike võimude summa. Riigi kõrgeim seadus on tema enese hinnang. J. Locke- Jõuab võimude lahususeni. J.J Rousseau- Poliitiline ideaal on rahvavõim. Rahvas ei saa oma suveräänsust kellelegi üle anda ega kinkida. Ratsionalistlikud õpetused- R. Descartes- Inimlik mõistus on ainuke kindel asi, kõik ülejäänu on kaheldav. Võttis kasutusele deduktiivse meetodi. Kriitiline meetod heidab kõrvale kõik ideed, 15 milles saab kahelda, ja hakkab siis jälle otsast peale. S
ja NATALIE: Te tunnete teda ainult nädal aega! MIHHAIL: Ta rääkis mulle sellest nädal aega tagasi, me käisime austreid söömas ja rääkisime transtsendentaalsest idealismist ja üks asi viis teiseni. NATALIE: Ah nii, selge. Ja mis edasi sai? MIHHAIL: Noh me jõudsime vaimu ja mateeria lahususeni NATALIE: Lehtlas. MIHHAIL: Noh, naine palus, et ta suudleks ta ta ta no saate isegi aru... NATALIE: Ei palunud! MIHHAIL: Palus. Mõlemat ta... neid mõlemat. NATALIE: Oh... Rääkige edasi. MIHHAIL: Mul tuli just praegu üks asi meelde. NATALIE: Mis asi? MIHHAIL: Et ma lubasin sellest mitte kellelegi rääkida. NATALIE: Nüüd te ei saa enam pooleli jätta!
annaabi.ee 
