Töö käik : Kahte TAP pessa mõõta ca 4 tilka 0,1 M plii(II)nitraadi lahust. Ühte pessa lisada 4 tilka 1M NaCl lahust ja teise 1 tilk 1M NaCl ja 3 tilka destilleeritud vett. Jälgida, kummas pesas tekib sade? Võrrelda katsetulemusi arvutuslike tulemustega, võttes arvesse, et aine sadeneb, kui ioonkorrutis lahustuvuskorrutise avalduses ületab lahustuvuskorrutise väärtuse. Või vastupidi, kui ioonkorrutis jääb väiksemaks lahustuvuskorrutisest, siis sadet ei teki. Arvutame, kui suur on Pb2+ - ja Cl- - ioonide kontsentratsioon lahustes enne ja pärast NaCl lisamist., arvestades lahjendamist reaktiivide segamisel, ning leiame ioonide kontsentratsioonide korrutised vastavalt lahustuvuskorrutise avalduse paremale poolele: KS = CPb2+ · (CCl-)2 (mol dm-3)3 Pb2+ kontsentratsioon enne lahuste kokkusegamist on 0,1 M, kuna lahused segatakse 1:1-le, siis väheneb Pb2+ kontsentratsioon 2 korda, ehk on peale lahuste kokkusegamist 0,05 M
tasakaalukonstandile. 72. Kuidas teha vahet homogeense ja heterogeense tasakaalu vahel? Avaldage mõlemat tüüpi (tasakaalustatud) reaktsioonidest tasakaalukonstant. 69. Kasutage Le Chatelier' printsiipi, ennustamaks, kuidas mõjutab reaktsiooni segu tasakaalulist koostist reagentide lisamine või eemaldamine, rõhu ja / või temperatuuri muutmine. 70. Hinnake tasakaalukonstandi väärtust erinevatel temperatuuridel. 71. Selgitage katalüsaatori mõju tasakaalukonstandile. 72. Leidke lahustuvuskorrutisest lähtudes molaarne lahustuvus ja vastupidi. 73. Kirjeldage ühise iooni efekti lahustuvusele ja määrake selle ulatus. 74. Tehke kindlaks, kas sool sadestub, kui on antud selle ioonide kontsentratsioon. 75. Tehke kindlaks, millises järjekorras erinevad soolad lahusest välja sadestuvad. Happed ja alused. Vesilahused 77. Selgitage tähtsamaid hapete-aluste teooriaid. Tooge näiteid! Määrake keemilistes reaktsioonides Brønstedi ja / või Lewisi happed ja alused. 78
3 4 × 10− 4 M lahuse kogumaht - IO3 esialgne kontsentratsioon Lahjendusfaktor Nüüd avaldame Hg22+ kontsentratsiooni lahustuvuskorrutisest: 3.1 × 10−18 [Hg ] = 2+ K sp = = 1.5 × 10−11 M 2 [IO ] (2.9 − 2 3 4 × 10 ) −4 2
Sellest tulenevalt on lahustuvuse ühikuteks kas 1/100 g või g/100 g. Temp tõusuga tahkete ainete lahustuvus suureneb. Mõnede ainete korral ka väheneb. Gaaside korral lahustuvus temp tõusuga vedelikes väheneb, rõhu tõstmisel suureneb. Lahustuvuskorrutis KS=[Ba2+][SO42-] =1,1*10-10 (25°C) on küllastatud lahuses olevate ioonide kontsentratsioonide korrutis. Vees abs lahustumatuid ühendeid ei ole, seepärast on mõtet raskesti lahustuvate soolade korral rääkida lahustuvuskorrutisest. Lahustuvust kasut praktikas a)tahkete ainete puhastamiseks. Selleks valmist tahkest ainest võimalikult kõrgel temp küllastatud lahus. Küllastatud lahuse aeglasel jahutamisel hakkavad lahusest üle minema tahkesse olekusse lahustunud aine osakesed. Tahkete ainete puhastamine on võimalik, kui nende ainete lahustuvused on suuresti erinevad kõrgel ja madalal temp-1; b)ainete eraldamiseks segudeks lahustitega. Ekstraktsiooni protsess, nt rasvade erald
annaabi.ee 
