..........................5 2 Lahus Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas agregaatolekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett.
Lahus Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Juhul kui lahustatav aine ja lahusti on samas olekus, loetakse lahustiks enamasti ainet, mida on lahuses rohkem. Näiteks etanooli lahustumisel vees on vesi enamasti lahustiks ja etanool lahustatavaks aineks. Et etanool ja vesi lahustuvad teineteises piiramatult (lahuse võib moodustada ükskõik millises vahekorras), siis võiks lahustiks olla ka etanool. Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt,
See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. 5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse). Aine lahustumisel ei esine keemilist reaktsiooni lahustiga, küll on vesilahuse korral oluline roll vesiniksidemete moodustumisel. 6. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks
enamasti 30 korda siis tänapäeval toimub lahjendamine kuni 1000 korda. 16 3) Vatuolu loodusseadustega- Arvutame, kui palju molekule on aines peale homöopaatias tavapärast 30 kordset lahustamist. See tähendab, et võetakse 1 osa ainet ja 9 osa vett segatakse omavahel siis võetakse saadud lahusest 1 osa seda ja lahustatakse 9 osas vees ja nii 30 korda. Lahustatavaks aineks võtame elavhõbeda, mida ka homöopaatias kasutatakse. Lahendus : m 1353, 4 g Andmed : N = NA n n = n( Hg ) = = 6,74mol M 201g / mol m ( Hg ) = 0,1l = 1353, 4 g M ( Hg ) = 201g / mol N = 6,02 1023 6,74mol = 4,05 10 24 molekuli N A = 6, 02 10 23
kuivama. See staadium kestab umbes 7 päeva. Alguses märg oder soojeneb, mistõttu seda on vaja keerata enam-vähem kolm korda päevas, et ühtlustada temperatuuri, kontrollida idanemise kiirust ja vältida hallituse teket. Odra keeramiseks kasutatakse erilisi suuri puidust labidaid, et vältida terade purunemist (tänapäeval on see protsess tihti automatiseeritud). Päevade möödudes hakkavad teradel idud võrsuma ning odras sisalduv lahustumatu tärklis muutub lahustatavaks tärkliseks ja suhkruteks. Idandamine peatatakse enne, kui see protsess jõuab liiga kaugele areneda. Et kasvamist lõpetada, tuleb linnaseks muutunud oder ehk roheline linnas kuivatada: selleks puhutakse odrast läbi kuuma õhku, nii et terad muutuvad kuivaks ja rabedaks. Põhja-Ameerikas idandatakse vahel samamoodi ka rukist. Sotimaal, Austraalias ja Jaapanis kasutatakse idandatud odra kuivatamiseks turbatuld, mis annab teradele spetsiifilise suitsuse lõhna ja maitse
milles on kõrvaldatud viskoosi peamised puudused kokkuminek, kortsuvus, väike märgtugevus. Märjalt on viskoosist oluliselt tugevam, kuid puuvillast nõrgem. Modaal on tuhmiläikeline. Kasutatakse puuvilla, villa ja villatüüpi sünteeskiududega segatuna pesu, kudumite, särgi-, ülikonna- ja mantliriide valmistamisel. Segatuna teiste kiududega muudab modaal toote pehmemaks, kergemaks ja läikivamaks. Lyocell(LY)- Tootmisel muudetakse tselluloos keemiliselt lahustatavaks ning lahus taasmuudetakse tselluloosiks märgketrusmenetluse abil. Algmaterjaliks puidutselluloos. Heade tugevusomadustega ja hästi vormi hoidev materjal. Pehme ja siidjas, hea languse ja niiskusimamisvõimega ja kortsub vähe. Kasutatakse tekstiilide, kleitide, jakkide ja muude rõivaste valmistamiseks. Sobib spordirõivaste valmistamiseks. Hooldatakse nagu kõiki tsellulooskiududest tooteid. Pillingut ei esine ja vastupidav mehhaanilisele töötlusel. 1.4.2 Tselluloosesterkiud
annaabi.ee 
