asendit teineteise suhtes. Traktoritel on kahekohaline tolmukindel juhikabiin, mis asub mootori taga. Kabiinis on termo- ja müraisolatsioon, kütteseade ja ventilatsioon. Juhiistme vedrustuses on kahepoolse toimega hüdroamortisaator. Vedrustus on reguleeritav vastavalt traktoristi kehakaalule. Kaasõitja jaoks on lisaiste. Põllumajandusmasinatega agregaatimiseks on traktoril lahusagregaatne hüdrosüsteem ja kolmepunktiline rippseade. Töötamiseks laaduritega, buldooseritega jms. seadmetega on traktoreid võimalik ümberseadistada töötamiseks tagurpidikäigul; selleks vajalik seadmete komplekt tuleb tellida eraldi. Välisvalgustuseks ja juhi märguannete edastamiseks on traktoril ees kaks põhilaternat lähi- ja kaugtuledega ning kaks gabariidilaternat, kabiini taga kolm valgustuslaternat ning poritiibadel kaks suunalaternat.
pinnasevesi on kõige ülemine põhjavee kiht, mis on aktiivselt haaratud veeringesse. Inglise keeles terminit “pinnasevesi” ei eristata ning selle asemel öeldakse groundwater in active zone. Sademete väikse intensiivsuse korral läheb vesi otse pinnasesse ja suurendab tema niiskust. See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada. Selle tulemusel tekib sademete jääk. 128. Lahusagregaatne ja põimagregaatne mullaharimine. 129. Külviase (tihedus, harimissügavus, harimise ühtlikus, külvisügavus, külvisenorm) Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 .
28 Kergemate muldade harimine: Wv = 55 65% Keskmiste muldade harimine: Wv = 50 65% Raskete muldade harimine: Wv = 50 55% Künnikihi kobestamisega me aeglustame (pankadesse) kuivamist. Teeme aurumist ja kuivamist aeglasemaks Külvieelse mullaharimisriista valik oleneb: 1) mulla lõimisest 2) umbrohtumusest 3) eelviljast 4) kivisusest 5) väetamisest jt tingimustest Harimissügavus sõltub sademeterohkusest Lahusagregaatne siin tehakse tööd valdavalt erinevate agrgaatidega. Väike tootlikkus, suur ressursside kulu Põimagregaatne suurtootlikud ja mitmete tööoperatsioonide ühendamine. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivat aega Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaperioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega
..9 cm) vaid 20...30% mineraalväetistest. Ülejäänu jääb mulla pinnale umbrohtude tarvis. Mineraalväetiste efektiivsuse tõstmiseks tuleks neid kasutada paiklikult muldaviiduna. Mõningal määral suurendab nende efektiivsust ka mitmekordne külvieelne muldasegamine. Katsetes on mitmekordsel külvieelsel kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik. Seepärast, kui vähegi võimalik, tuleks üle minna põimagregaatidel põhinevale viljelemisviisile. Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje Enn Lauringson, Liina Talgre Kuna maheviljeluses ei kasutata herbitsiide nii nagu tavaviljeluses, tekitab see suure väljakutse. Tööpanuse
annaabi.ee 
