teavet. Eesti on üks väheseid riike, kellel on toimiv e-riigi süsteem. Süsteemi uudsuse tõttu ei saa olla kindel selle turvalisuses. Millised on Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused? E-riigi üheks suurimaks nõrkuseks on turvalisus. Interneti teel on võimalik andmeid varastada, portaalide tegevust häirida ning levitada viiruseid. Kõik e-riigi valdkonnad on kaitsutud paroolidega, kuid alati on võimalus nende lahtimurdmiseks. Näiteks sattus 2007 aastal Eesti DDos rünnaku alla, mille eesmärgiks oli saata Eesti valitsusasutuste arvutisse päringuid, mille tulemusena toimus valitsuse arvutites häireid ja katkestusi. Järelikult on e-riigi kastutamine ohtlik Eesti julgeolekule. Selle parandamiseks peaks Eesti tegema koostööd teiste riikidega, et infosüsteeme turvalisemaks muuta. Üks olulisemaid e-riigi tugevusi on selle mugavus. Tänu e-riigile on kodanikel võimalus
saab näiteks internetis tasuda oma ostude eest ilma, et peaks minema panka ja seda seal tegema. Ka e-post on väga mugav teenus. Enam ei pea ootama päevi, millal kiri kohale jõuab, saab saata mugavalt e-kirja eeldusel, et on olemas internet. Üheks suureks nõrkuseks on minu arvates e-riigi turvalisus ja usaldatavus. Interneti kaudu on võimalik varastada andmeid ja levitada erinevaid viiruseid. Kuigi kõik e-riigi valdkonnad on kaitstud paroolidega, on võimalus nende lahtimurdmiseks. Ka inimeste teadmatust interneti suhtes võidakse ära kasutada. Näiteks kasutatakse kuritahtlikult ära tema isikuandmeid ja- infot. Samuti ei ole ohutu interneti keskkonnas olla, sest kusagil maailmas on alati olemas kindlasti mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal suure segaduse korraldada. Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi
lennukiks. See polnud esimene katsetatud eksperimentaalne õhusõiduk, aga vennad Wrightid olid esimesed, kes tegid fikseeritud tiibadega lendamise võimalikuks. Vendade suurim põhiläbimurre oli kolme teljega kontrollsüsteem, mis võimaldas piloodil õhusõidukit tõhusalt juhtida ja tasakaalu säilitada. See meetod sai standardiks ja jääb standardiks igasugustel fikseeritud tiibadega õhusõidukitel.Algusest peale nende lennundustööst, vennad Wrightid keskendusid kontrolli saladuste lahtimurdmiseks, et vallutada ,,lendamisprobleem", võimsamate mootorite arendamise asemel nagu mõned teised eksperimendid tegid. Nende ettevaatlikud tuuletunnelite testid tootsid paremat lennundusinfot kui kunagi varem, võimaldades neil disainida ja ehitada tiibu ja propellereid tõhusamalt kui varem. Nende USA patent 821 393 väidab lennundussüsteemi leiutamist mis manipuleerib lendava masina pindu. Nad said oma vajalikud mehhaanilised oskused töötades aastaid nende poes
proovimise teel sõnastiku abil ära arvata. · Hea parool peaks sisaldama tähti ja sümboleid vaheldumisi klaviatuuri erinevatest piirkondadest nii saate selle sisestada kahe käe abil ja kõrvalseisjal on raskem jälgida, millistele klahvidele te vajutate. Turvalise parooli valimine on muutumas üha olulisemaks, sest paroolide murdmise programme täiustatakse pidevalt ja kasvab ka arvutite jõudlus. Parool, mille lahtimurdmiseks kulus paar aastat tagasi mitu nädalat, võib tänapäeval olla murtav paari tunniga (Riim 2004: 83-84). ARVUTIVIIRUSED Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused
Binaarne juhuslik jada – posu kahendarve pikkusega N (määratud nihkeregistri pikkusega). Jada entroopia peab olema maksimaalne – etteennustamine võimalikult raske. Jada keskväärtus 0.5. Pole väga praktiline kasutada päris juhuslikku jada (nii saatja kui vastuvõtjad peaksid seda teadma) – on vaja tekitada jada, mis tunduks nagu päris juhuslik – pseudojuhuslik. M-jada on perioodiline. Nihkeregister. Mida pikem, seda suuremaks on võimalik üllatusmomenti teha. Lahtimurdmiseks on vaja teada mitu bitipesa registris on ning kust on tehtud tagasiside. Meie näitel esimese ja kolmanda biti väljundist. Samuti on vaja teada algseisu. 55 41. Mobiilside, kärgvõrgud, sageduste taaskasutus, kärgede jaotamine. Keset Eestit ühe masti paigutamine ei toimi, sest Maa on nö pall, maastik pole ühtlane. Künkad varjutavad levi
annaabi.ee 
