heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega. Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed. Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga Sugukond selaginellilised (Selaginellaceae) Mitmeaastased rohttaimed
ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1 sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica) LK1 karedahambane osi (Equisetum xtrachyodon ) ,(osjalised) LK 1 haruline vtmehein (Botrychium matricariifolium), (maokeelelised) LK1 virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1
pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt). Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega EELISED võrreldes sammaldega - juhtkude - tugikude - domineerib diploidne sporofaas 24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised) Ilmusid devoni ja karboni ajastul, umbes 340 miljonit aastat tagasi, varsti peale esimeste soontaimede teket. Kunagi olid olemas ka puukujulised pärisraikad, praegu ainult rohttaimed. Karbonis väga arvukad, praeguse kivisöe moodustajad. Praegu umbes 1200 liiki Rohttaimed, kelle lehed (tegelikult lamendunud leherootsud fülloodid) asuvad varrel spiraalselt. Varred harunevad pidevalt kaheks, aga üks haru jääb lühikeseks. Peajuur puudub, ainult lisajuured.
Looduses paljunevad sõnajalgtaimed enamasti eoste abil. Lisaks sellele on mitmed liigid võimelised paljunema ka vegetatiivselt - varre või lehepungade abil. Samamoodi võib sõnajalgu ka paljundada: a) eoste külvamise teel; b) maa sees kasvava risoomi jagamise teel; c) lehetipust juurutamise teel; d) lehe rool kasvavatest sigipungadest; e) lehe pinnale tekkivatest väikestest pungadest; f) maa pealse risoomi jagamise teel. Teadaolevalt kasvab Eestis 47 liiki erinevaid sõnajalgtaimi. Lahnarohulised. Laialt levinud igihaljad vee, märgade kasvukohtade või mais- maataimed. Üldse kuulub sellesse sugukonda vaid üks ligi 130 liigiga perekond. Eestis esineb 2 liiki - järv-lahnarohi ja muda-lahnarohi. Mõlemad liigid kasvavad selgeveelistes vähetoitelistes järvedes ja on väga tundlikud järvevee reostumise suhtes. Kollalised. Kokku kuulub sellesse sugukonda ligikaudu 380 liiki. Kõige liigi- rikkamad kollaliste poolest on niisked mägimetsad. Eestis kasvab 6 liiki kollalisi -
annaabi.ee 
