Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu
detailplaneeringu kehtestamisel on ala arengus kaks stsenaariumi: see kas teostatakse või mitte, mõlemad on linnale ühtviisi kahjulikud. Kui majad valmis ehitatakse, on linna arengule olulisematel planeeringutel vähem turgu ja nende teostumine ebatõenäoline ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi kaasa valglinnastumise vähenemisele, mida linna esindajad avalikul arutelul on öelnud, kuna elamumaad ja planeeritud elamispindade mahtu on mitu korda rohkem, kui iial vaja minna võiks
ENSV 1944. inkorporeeriti Eesti NSVL koosseisu. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. EK(b)P-d juhtis Nikolai Karotamm. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan Eesti NSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga. Selle esimeheks oli Barbarus, hiljem Eduard Päll. Territoorium. Eesti territooriumi vähendati.10 maakonda, 236 valda. Raplamaad nt ei olnud. Haldusjaotus enne maarajoonide moodustamist: Harjumaa hästi suur, raplamaad pole, valgamaa hästi väike, pärnumaa ka lahmakas. Haldusjaotus pärast maarajoonide moodustamist 1950. ja oblastipiirid: 2 oblasti: harju, valga, pärnu vms.. Metsavennad sõda pärast sõda. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja mitmel korral amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapeävatöö juurde. Väljatulnumd aga vangistati. Massiküüditamine 1949. aastal 26. märtsil. 20k. 1946. pöördusid vabatahtlikult tagasi kodumaale ehk repatrieerus 15k. Eestlast. 1954
Kuid seda parem, seda ebatuntavamaks ta tegi. Nõnda oli hea ja soe. Silmad kadusid mütsinoka alla, nii et neid ei näinud keegi ja nendega ei seletanud kedagi, ainult lumehangi ja Mollit, kes soperdas neis tema kõrval. Sest Molli soperdas ikka Indreku kõrval, kelle labidas ei leidnud kuski nii head võttepaika kui just Molli läheduses. Virutad ta paar korda lumme ja siis tuleb niisugune lahmakas, et Molli aina imestab, Molli aina ahaatab ja ohootab, kiljatab ja naerab. Mõnus pehme tundmus asus liikmeisse nõnda töötades. Selles tundmuses oleks nagu Mauruse poiste tsirkuseuima või luulevaimustust. See on nii hea, et ta voolab mingisuguse eriliselt pehme ja painduva ainena kõigisse ihuliikmeisse, kogu kehakoesse, imbub kõigest läbi, tungib tulvil nagu igasse juuksekarvagi, aurab riietessegi, sest millega muidu seda seletada, et on nii