Rahvastikuõiguse arvestus 1. Välismaalase Eestis viibimise õiguslikuks aluseks on ☐ Eesti kodakondsus ☒ elamisluba ☐ välismaalase pass ☒ viisa 2. Riigil on kodakondsuseta isiku suhtes järgmised kohustused ☒ võimaldada tal omaterritooriumile elama asuda ☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega
05.2007.a. määrusega nr 45 ja mille eesmärgiks on korraldada Välismaalasele rahvusvahelise kaitse seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamine: 1) varjupaigataotlejale varjupaigamenetluse ajal; 2) ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejale ajutise kaitse menetluse ajal; 3) välismaalasele, kes vaidlustab varjupaigataotluse suhtes tehtud otsuse kohtus, kaebamistähtajal; 4) välismaalasele, kelle suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise on kohus peatanud, kohtumenetluse ajal; 5) välismaalasele kaaluka avaliku huvi korral kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamiseks antava elamisloa taotluse läbivaatamise ja elamisloa kehtivuse ajal. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning selle alusel vastu võetud määrustega oli Eesti seadusandlus viidud kooskõlla järgmiste Euroopa Liidu direktiividega:
§ 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 5. K. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis elamiseks õiguslik alus ja kellele pole võimalik ka seadustamisettekirjutust teha. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi K-le 17.12.2009 lahkumisettekirjutuse, millega kohustati K-d hiljemalt 18.02.2010 Eestist lahkuma. K vaidlustas lahkumisettekirjutuse halduskohtus, kuid ei lahkunud Eestist ka pärast seda, kui kohus oli ta kaebuse rahuldamata jätnud. PPA väljastas 17.09.2010 teatise, milles hoiatati, et kui K hiljemalt 19.11.2010 Eestist ei lahku, rakendatakse tema suhtes 17.12.2009.a lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks VSS § 10 lõigete 1, 4 ja 5 alusel ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras sunniraha
rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. 2. Sätet ei kohaldata pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik. Põhjused kolmanda riigi kodanikule lahkumisettekirjutuse mitte väljastamiseks Pagulasi, varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid ei saadeta riigist välja, kui pole alust arvata, et isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda ja julgeolekut. Järgida tuleb väljasaatmist keelavat põhimõtet, mis ei luba saata isikuid riikidesse, kus nende elu ja turvalisus võivad olla ohus. Samuti ei tehta lahkumisettekirjutust eestlasele kes võib olla kolmanda riigi kodanik
annaabi.ee 
